!?!?!?!? saan ju aga miks siis ei tee !?!?!? täiesti arusaamatu :D mingid alateadlikud vabandusemeistrid on kuskil liiga hoogu läinud ja hirmuretseptorid puhevile ajanud ja laiskuserakud paisuma lasknud ... ja ajuhallikesed mõtlevad üle.
Viimased paar trenni olen jälle valjastega sõitnud ja oma tehtud veast sain ka lõpuks aru. Laias laastus on tegemist koormuse liiga järsu tõusuga ja hea et niigi ruttu jaole sai. Nüüd peab jälle paremaks minema, tõusudel ja mõõnadel on kombeks vahelduda. Eks seetõttu ei saa ka väga uljaid treeningplaane ette võtta. Kevad aga hakkab juba suurel kiirusel lähenema ja see toob teatud pinged kaasa. Ma siiralt loodan, et kui kooliga asi ühele poole saab, siis läheb ka trennitegemine emotsionaalselt lihtsamaks. Korduvalt olen vaadanud eelmiste hooaegade võistluspilte ja kirja pannud treeningplaanide versioone jne. Oleks aeg see kupatus toimima organiseerida :)
Lõpetaks postituse sellega kui lahe on rongiga sõita. Eeldades muidugi, et reisijaid eriti palju pole. Ma vaatasin kaks tundi nii andunult aknast välja, et polnd mahti raamatutki välja võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment