võistlused Ecus

Vahepeal olen püüdnud ikka algavaks hooajaks valmistuda, trennid lähevad hästi nagu ikka. Nüüd alles vahetasin Remarkil suulised ära, kummipulga kolmeosaliste oliivide vastu ja positiivne mõju on vägagi tuntav. Tavaliselt küll sellist vahet pole aga teisi suulisi tasub katsetada. Ja eri treeningetappidel võivadki erinevad suulised sobida.

Ükspäev käis Kelly pilte tegemas:






Siis tegi Egle mõned pildid hüppetrennis:






Laupäeval käisime Ecu tallis võistlemas koos Ivika ja Lanzerigiga. Parkuurid olid head, okserid mõnusad kitsad. Soojendusplats oli õudne, vajus meeletult läbi, eriti ei julgenudki soojendushüppeid teha, õnneks kuuma ilmaga polnud väga vaja soojendada :D Esimene parkuur oli 60-70cm, poni kartis ja vahtis platsi servi ja takistusi. Ime, et ta üldse kõigest üle oli nõus hüppama, passis iga tõket, korra hüppas isegi kohapealt, vahepeal vingerdas kuna oleks tahtnud mööda minna aga sundisin ta igalt poolt üle, kasutasin ka häält. Selles sahmimises tõmbas kogemata ühe lati alla, peale seda oli tuntavalt hoolikam. Ta on puhas ja ettevaatlik hobune ning ei taha lohakusest kuskile vastu minna. Teine parkuur oli 80-90cm ja kahtlesin kaua, kas seda üldse sõita, sest trennis me tavaliselt üle 80 ei hüppa :D Otsustasin ikkagi proovida, kuigi poni oli väsinud ja ilm kuum. Takistused tundusid väga kõrged nagu oleks enamus 90cm olnud. Kui aus olla, siis ma ei ole isegi kunagi kodus ühegi hobusega 90 parkuuri hüpanud :D Ainult Trummiga korra startinud 80-90, mis läks superhästi. Sellise hüppefoobikuna pidasin enne starti plaani, et annan peale kolmandat või kuuendat takistust loobumise. Et kui saaks paar hüpetki enam-vähem tehtud, siis aitab küll. Aga kõige hullem ei olnudki niiet hüppasin edasi, poni oli väga püüdlik ja enam ei vahtinud takistusi ka. Peale esimese faasi lõppu käis kell, ma hüppasin ühe takistuse edasi, mõtlesin et ma ju ei ajanud midagi maha, mis värk on aga sain aja ületamise eest kaks karistuspunkti (sõitsin suured pöörded ja ei tahtnud lappama lasta). Lahkusin õnnelikuna platsilt ja tegelikult oli see treeningu mõttes ideaalne variant, sest ei oleks tahtnud, et noor poni väsimusest vigu hakkab tegema, alles teised võistlused ka. Sai täpselt õigel ajal lõpetatud.

Enamus pilte tegi Katriin:






 Viimane pilt netist: Kätlian Kilvits


No comments: