Väiksed edusammud

Kuna mul pole üldse tahtmist koolis käia ja Tartus olla, siis olen palju Tallinnas ja seetõttu on ka Riksil suht lebo periood. Ega ta tegelt käibki aint 2-3 korda nädalas sadulas ainult aga nüüd ei näe ta mind N-P kohe kindlasti.

Esmaspäeval nägin poni üle pika aja ja ta on mõnusamaks muutunud :) Juurde võtnud ja karva mõnusalt puhvi ajanud niiet näeb kobedam välja ja nunnum ka :) Kui vahepeal olid veidike tagasilöögid siis täna läks asi jälle sammu võrra paremuse poole. Aga no mida ma ikka tahan, nii vähe tegelikult sõitnud kuigi hobune üle 2 kuu juba olnud.

Teisipäeval tabas meid väike mina-tean-ise-paremini tuur poni esituses. Siiski olin selleks valmistunud ja korde kaasa võtnud, sest veidike minupoolset provokatsiooni võibki sellise situatsioonini viia. Siis jooksime sotid selgemaks ja lõpus ratsutades oli nagu päris. Nagu päris ratsaponi ja meel läks heaks. Edusammud kokkuvõttes. Galopisamm on tal ka minu meelest tuntavalt pikem kui Trummil-Rutsil ja see annab eelduse paremini näiteks süsteemide vahele sobituda. Seetõttu võtan galoppi üsna ettevaatlikult, ei tahaks teda kokku sõita ja asja ära rikkuda.

Kolmapäeval oli päris normaalne. Galopisamm tundus eriti pikk ja hea, nautisin. Lõpus tulime väikest ristikest ka :) Traavis ei veennud see teda väga hüppeliigutust tegema, nõnna madal oli et kannatas traavis üle joosta nagu maalatist. Galopis oli ses suhtes parem.