3 nädalat on möödunud õnnetusest. Ma olen endiselt vigane ja poni endiselt puhkab. See luumurd paraneb kõvasti aeglasemini kui ma arvasin... Trükin endiselt ühe käega :D Haiget kätt saan natukene liigutada juba, kuigi sellest palju abi ei ole. Fikseeritud see täielikult pole(kipsi ei saa ju panna) ja seega on põrguvalu, kui keha, veel enam kätt, valesti liigutada :D Suht julm. Õnneks luu asend on paranenud, kuigi muhu järgi nii ei oskaks arvata. Murd on iseenesest halb, risti pooleks, sellep ka nii pikalt paraneb. Aru ma ei saa, kuidas nii õnnetult kukkuda õnnestus.
Koolisõiduvõistlused jäävad tõenäoliselt siiski ära :( Ise ma sõita siis veel ei saa, ma arvan, ja kedagi teist sinna selga panna ka ei taha. Las siis ponu naudib oma puhkust :) Kui jälle tallis käima saan hakata(ehk kui käsi kannatab autojuhtimist), siis plaan poniga otsast alustada. Mul mõned uued ideed ;) Kiviloo Kevadel rännaku sõitmine ähvardab ka ära jääda. Nii palju siis võistlemisest :D Aga see ei olegi peamine :)
Igatsen poniga tegelemist :( Loodan, et ta tunneb ennast hästi..
1 comment:
Tean mida sa tunned... Murdsin ka omal rangluu eelmisel laupäeval hobuse seljasst kukkudes ja samuti risti pooleks. Aga paraneb mul vist paremini, nädal on alles möödas aga liigutada juba saan kenasti võrreldes sinuga. :S Loodan, et ka sul läheb paranemine nüüd kiiremini ja saad varsti oma hobu selga tagasi :)
Post a Comment