Jaanuar - Proovisin ikka mitu korda nädalas hobustega midagi asjalikku teha. Kordetasin, jooksutasin, jalutasin, mõne korra Brokiga ratsutasin. Käisin mõlemaga käe kõrval isegi 1-2 tunnistel jalutuskäikudel metsas.
Veebruar - Loen treeningpäevikust, et käisin Brokiga metsas ratsutamas aga ta oli väga äksi täis iga kord. Trummiga kelgutasin ja rallisime ka galopis, oli tore. Lisaks näpuotsaga kordet/jalutust/jooksutust, kuid eriti palju tallis ei käinud.
Märts - Tuli koolisõidutuhin peale ja B oli minu ohver. Tegime platsitrenne, kuid pinnast ei jätkunud kauaks. Võtsin pähe osaleda koolisõiduvõistlustel, maksku mis maksab. Hobused olid kevadpäikesest väga energiat täis. Nädal enne võistlusi käisin korra maneežis sõitmas, B vahtis ja kartis ja oli üsna ebastabiilne. Võistlustel oli umbes samasugune aga minu suureks rõõmuks saime skeemi isegi lõpuni sõidetud. Mulle pakub siiani nalja kommentaar hinnetelehel - pukitab. Oli ikka viitsimist minna sellise hobusega, lausa vanad ajad tulevad meelde, mil oli palju rohkem pealehakkamist.
Aprill - Tegin oma kevadhullu hobusega kuu alguses vaid sammu, sest see ei erutanud teda nii palju, et ohtlik oleks. Plats sulas välja, sai jooksutada neid seal. Tegin ka mõned sammutraavi metsaringid ja paar platsitrenni. Trummil algasid ka ratsatrennid.
Mai - B sai mõned metsatrennid, T peamiselt vaid jalutatud. Ilmad juba soojad ja sääsed ka väljas.
Juuni - Brokiga hakkasin ilma suulisteta metsas käima ning polnud mingit vahet, kas suulistega või ilma. Vahe oli selles, et ei pidanud suulisi pesema :) Mugavus loeb ja rännakuhobusel on lubatud metsas ka süüa ampsata. Trummile ostsin ühe vanema sadula, et saaks päris ratsutamist teha. Brokil oli üks kiire väljasõit peigmehe juurde. Ratsutasin B-ga mõne korra metsas aga rohkem ei viitsinudki. Trumm sai intensiivse nädala-paarise sissejuhatuse platsitrennidesse (temaga ju pole võimalik üksi metsas käia enamasti).
Juuli - Ei teinud enam eriti midagi hobustega, mõned üksikud korrad ratsutasin. Ma absoluutselt ei salli ei kuumust ega parme, ratsutamise mõttes olid kohutavad ilmad. T oli kuidagi entusiastlik ja nõus üksi külaringi jalutama, ei tea kas lootis parmuvabale maale jõuda.
August - Brokiga enam pole huvi ratsutada. See-eest Trummiga aga küll ning meil oli suur põllurallikuu. Kuna see talle meeldis, siis galopeerisime koristatud viljapõldudel ja poni näitas üles üllatuslikku entusiasmi. Üle pika aja võib öelda, et poni oli arvestatavas treeningus.
September - Põllud künti üles ja trenni enam nii palju ei teinud. See-eest sai poniga käidud pikematel metsaringidel koos teiste ratsanikega.
Oktoober - Plaanisin poniga osaleda ratsaorineteerumisel ja kohalikel kestvusratsutamise võistlustel, kuid kummalegi ei saanud, sest ponil oli jalg katki ja isegi lonkas veidi. Niisiis eriti midagi ei teinud hobustega, kuu lõpus sai poniga jälle mõned korrad ratsutada.
November - Poniga tegin mõned platsitrennid, kuid muud eriti midagi.
Detsember - Käisin ainult hobused söötmas mõned korrad.
Kokkuvõttes oli tore see, et poni sai tagasi mingisugusegi vormi, see väljendub muide ka tema talvises väljanägemises (aasta tagasi nägi selg rohkem ära vajunud välja, see talv on parem). Hobused elavad rõõmsalt PÄRIS HOBUSE ELU. Ma pean küll inimestele seletama, et mu hobused elavad 24/7 õues iga ilmaga ja see talv ka ilma tekkideta, kuid nad on väga elujõulised ja paistavad endaga rahul olevat. Nad on kenasti kohanenud ja oma praeguse koduga harjunud. Loomulikult hoitakse neil teraselt silma peal. Ma ei pea üldse ennast kuidagi süüdi tundma, et ma enam eriti tallis ei käi, hobused teevad oma suures koplis hobuseasju ja mind nad ei vaja.
No comments:
Post a Comment