overfed but undernourished

Septembris õnnestus osaleda söötmiskoolitusel. Muutis mu arvamust jälle mõndadest asjadest. (Peaks vist varsti tagantjärgi lugema/muutma/kustutama hakkama vanu poste, kuna pidevalt saan midagi uut teada, mitte ainult söötmisest :D) Don't be afraid to change your point of view. It's what we know already that often prevents us from learning!

Ma tegelikult alustasin seda postitust kohe peale koolitust aga enam ei mäleta, mis täpselt mu arvamusi muutis. Põhitõed olid kõik samad nagu ikka ja nende kordamine kuidagi liiga ei tee. Õnneks mul on olemas märkmed. Ma ei hakka kena artikliteksti tegema aga panen punktidena kirja asjad, mis mu tähelepanu köitsid või mis on lihtsalt hästi öeldud :)


  • Olenemata hobuse aktiivsusest või treeningu tasemest on söötmise põhiprintsiibid samad.
  • Paljud hobused on ilmselt ülesöödetud aga vaevlevad spetsiifiliste toitainete puuduses (overfed but undernourished) - seda ta toonitas korduvalt ja see on üks suurimaid põhjuseid, miks teha arvutuslik ratsioon.
  • Hobusel on suur risk muutuda paksuks, kui ta on tallis, kus on palju pakse hobuseid :D - inimesed harjuvad kõigega, ka ebanormaalse vaatepildiga. 
  • Paksud hobused ei vaja julma dieeti vaid toitainete tasakaalustamist.
  • Kehakonditsiooni hindamine on rasvavarude hindamine - mitte segi ajada sellega, kas hobusel on hästi arenenud või tagasihoidlik lihastik! (petab visuaalselt)
  • Kui hobusel on tuntav rasvakiht naha all, siis ilmselt on veel samapalju varjatult siseelundite vahel.
  • Sisemine rasv on metaboolselt aktiivne ja teeb palju kurja. Mõned märksõnad, milleni see viia võib: krooniline põletik, insuliiniresistentsus, probleemid verevarustusega, nahaprobleemid, märadel rasvuvad varsad, laminiit, allergiad, EMS, hingamisprobleemid, ebanormaalne rasvaladestus jne jne. 
  • See kõik kehtib ka sporthobustel mitte ainult ponidel. Mõlema puhul kehtib ka see, et treening ja palju liikumist ei lase tervisehädadel avalduda.
  • Kaalu alandamiseks tuleb vähendada kaloreid aga tagada piisavalt proteiini, mineraale ja vitamiine. See eeldab ka elustiili muutust.
  • Värskes rohus pole piisavalt mineraale, rääkimata heinast. 
  • Noor hobune peabki välja nägema nagu noor! Looduses pole ette nähtud, et nad oleksid ümarad ja täiskasvanulikud, paksuks söötmine on vaid karuteene. 
  • Kahjuks peetakse ilusamaks mõõdukalt rasvunud hobuseid, kuid meie saame seda muuta, muutes oma eelistusi. 
  • Dr Teresa Hollandsi kogemuse järgi on ülesöödetud koolisõiduhobustel krooniline laminiit. Nad ei lonka kuni selle hetkeni, kui nad puhkusele saadetakse, sest trenn vähendab insuliiniresistentsust. 

8 comments:

Anonymous said...

Ah, tavaline hobuseomanik läheb ja kühveldab osava müügitöö ohvina ikka oma hobusele kõige odavamat müslit sisse. :)

*läheb ootama aega, kui hobuseomanikud on väheke nõudlikumad ka koostisosade suhtes*

Triin said...

Nii on... ja seda teeb ka see sama söötade müüja, sest kui nende poole mõne sisulise küsimusega pöörduda, ei oska nad enam midagi öelda.

Eriti masendavad on need söödad/lisandid, mis "sisaldavad kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale". Sisaldavad jah, aga imeväikses koguses ning hobune on endiselt toitainepuuduses. Tarbijate lollitamine?

Anonymous said...

Aga selline riukalik mõte, et mis oleks, kui...
... mõni asjatundja ja/või veterinaar kirjutaks artikli sellest, mida tuleks sööta valides jälgida;
.... inimesed teadustaks, mis on odavad massained, millega söötasid koormatakse;
.... kuidas suhkru- ja tärkliserikkad lisasöödad koormavad hobust;
Jne.

Koolituste jama on selles, et seal käivad asjast huvitatud ja ma julgen öelda, et keskmisest teadlikumad hobuinimesed. Aga harrastaja ja niisaama hobuinimene on üsna võhik ega orienteeru. Tegelikult peaks iga lisasööda esimene küsimus olema- kas mu hobune vajab seda? Samas, kui vaadata Facebookis laiutavat müügitööd, siis paljud edasimüüjad isegi ei uuri hobuse koormuse, vajaduse jms kohta, vaid pakuvad oma brände lausega- sobib igaks juhtumiks ja parandab kõik vaegused. No jama ju.

Triin said...

No lausa megajama. Aga ma ei ole kindel, kas ma tahan seda õuduste toa ust paotada :D See maailm on nii hullult söödamüüjate poolt üle võetud, et enda säästmiseks ei tasu oma nina sinna toppida :) Aga ma võtan plaani, et VetPointi kodukale mingi artikkel valmis teha...

Mulle enamasti tundub, et inimesed kujutavad endale ette, et lisasöödal mingi meeletult positiivne mõju on. See on piisavalt meelevaldne väljaütlemine, et sellega küll võhikute poolehoidu ei võida. Alahinnatakse seoseid aastaaegade ja koresöödaga. Ostetakse brändi, mitte sisu. Enamus hobuseid vajab heina/kuivsilo koguse ja kvaliteedi ülevaatamist, lisasööt on täiesti teisejärguline. Aga hein ei ole fancy ju :D Hobuse elustiil on surutud sellistesse ebanormaalsetesse raamidesse, et see on ausalt öeldes masendav... Aga ma ei saa kellelegi keelata raha raiskamist mõttetutele lisanditele, mis katavad 1% hobuse päevasest tarbest ja mille saaks asendada paari peotäie kvaliteetse heinaga :)

Anonymous said...

Jup. Söödamüüjaid on selgelt Eestis liiga palju, aga see selleks. Karm turukonkurents ei õigusta samas seda bs-i millega ostjaid püütakse.

Seoses koresööda ja heinaga, siis mulle meeldis, kuidas Tohveri FBi leht refereeris traavlite peal tehtud katset.

#HeaHeinOnSeksikas

Anonymous said...

Off topic, aga nägin FB üleskutset anda teada eesti hobustest.
1. Anakee- ilmselt ei vajaks pikka tutvustamist, miks just tema :)
2. Rokit- kaugele jõudnud poni, kes võistleb võrdselt hobustega, startinud ka EM-il
3. See täkk, kes vanas eas tagasi Eestisse jõudis, aga muidu oli Venemaal tsirkuses. Nime kahjuks ei mäleta
4. Tarson- usin tunni- ja teraapiahobune Kukrumäelt, kes oli ka parim eesti tõugu hobune koolisõidus
5. Ants- võitis meistrikatel juunioride KS
6. Räpsi- palju KS võistelnud erinevates klassides
7. Kardo- vahva eesti ruunapoiss, kes teenib aastaid Veskas tunnihobusena, aga käib lastega võistlemas. Kuuldavasti laste lemmik
8. Apollo- kihvt sugutäkk, kes startis ka koolisõidus
9. Voore tallide pulmarakendi hobused :)
10. Rigolett- Lagedi grupihobune, kes võistles vist igal klassikalisel spordialal. Võitis ka vähemalt ühe medali meistrikatel.
11. Roo- vanadele veskakatele tuttav poni :) nüüd elab soomemaal. ja kui juba Roo, siis Api oli ka lahe poni.
12. Miku- muidu muhe turistihobune on tulnud 2002.aastal eesti meistriks ponides (TS)
13. Toonik- Tondi raudvara ponispordis
14. Mõni neist hobustest, kellega Tikk Austrias pikal matkal käis :) Tikk ise ratsutas Aabramil, kes oli ristand.
15. Mõni võiks olla haruldasema värvusega, et näidata eesti hobuse värvikirevust.
16. Vapsikas- hobune, kes esines 1867.aastal isegi Pariisi rahvusvahelisel näitusel, kus vedas 6100 kg.

Triin said...

Tänud soovitamast!!
Väike märkus hobuste valimise kohta - võistlustulemused ei ole siinkohal küll olulised. Üritame nendesse mitte kinni jääda.

Anonymous said...

Poni Rajur, kes on Lätis sugutäkuna kohalikus ratsaponi aretuses? https://issuu.com/lzsaa/docs/latvijas_vaislas___rze__u_katalogs_