Jalaneedus

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Trummil sai kuu aega Ihastes täis ja kolis jälle maale. Loodetavasti sain kiilumädanikele piiri peale selle raviga ja ei tule uuesti tagasi. Brukile leidsin ühe enam-vähem istuva sadula ja sain jälle trenni teha. Õues sai juba sõita, pinnas oli super ja hobune oli ka super. Tegin natuke mõtestatumaid trenne, tuletasin treenerite nõuanded meelde, tundus et siit võib kuhugi jõuda. Plaanisin teise talli trenni minna aga plaaniks see jäigi. Ta lõhkus jälle jala ära. Seekord ikka korralikult, eelmised korrad on kriimud selle kõrval. Nüüd siis käin 2x päevas tallis ravimas ja ratsutamisest võin ainult unistada. No kohe pole ette nähtud, et ma trenni teeks. Pildid on päikeseninadest.


1 comment:

kersti said...

No nad lihtsalt suudavad. ja minu meelest alati just siis, kui midagi plaanima hakata! Kiiret paranemist!