Veebruaris sõitsin mingi aja päitsetega, sest kohe üldse ei sujunud nii nagu ma oleks tahtnud. Süüdistasin end pidevalt, et võtan liiga tugevalt ratset. Proovisin ka suulisi vahetada ja muid trikke teha, ei aidanud. See kuu kaks treeneri trenni järjest, ei olnud ka nendest abi (selgus, et see treener ei sobi mitte). Pigem nagu läks hullemaks ja mina olin meeleheitel, proovisin isegi libisevaga sõita, sest mis seal ikka enam kaotada. Sai ka mõned väiksed hüpped ratsa tehtud ja korra vabahüpped.
Märtsis proovisin teda endiselt normaalsemaks saada, ragistasin ajusid ja mõtlesin endiselt, et kuidas ratsutamine küll käib. Eks helgemaid trenne oli ka aga progressi vähem kui ma lootsin. Stetoskoobiga hakkasin huvi pärast pulssi mõõtma peale koormust ja peale trenni. Mõned trennid hüpetega (traavis peale) sai ratsa ka tehtud, lisaks vabahüpped. Kuu lõpus kolis Brok Võrumaale, kus sain tegelema hakata nii Brooklyni kui Trummiga. Hobused vabapidamisel.
Aprillis sai sõidetud platsi, sai käidud maastikul, sai proovitud hüpata. Trummi tõin tasapisi tagasi treeningusse. Galopp läks õues sõites kohe paremaks. Üleüldse oli ratsutamine helgem ja pingevabam. Õnnestus ka Marise trenn saada Brokiga ja Trumm ära pügada.
Mais oli nii helgemaid kui ebameeldivamaid trenne. Kehvematel päevadel jätsin galopi pigem tegemata. Mõlema hobusega sai maastikul käidud. Suhteliselt tihti sai tallis käidud.
Juunis hakkas Trummiga Heleni sõitma. Samas käisin ise maastikul, et valmistuda võistlusteks. Osalesime Piusa rännakul tutvumisklassis, oli tore loodust nautida (Trumm nautis kappamist, silmad põlesid peas:)). Brokil endiselt rahunemisega probleemid aga trennid said tehtud ja hüppamist ka harjutatud.
Juulis käisime treeningvõistlusel Ihastes. Brokiga läbisime enesekindluse tõstmiseks lihtsa ristiparkuuri. B käitus väga hästi, oli melu keskel väga rahulik. Kuu keskel kolis Trumm Peipsi kanti (elab praegu ka seal) ja siis käisin lastele trenne andmas poniga. Trennid Brokiga hakkasid harvemaks jääma. Korra jõudsime ka Kilgis trennitamas käia parmurünnakute vahepeal.
Augustis oli Brokist saanud juba poolmetsik looduslaps: vaigune, kriimuline, punniline, veits kõhnem ja kiinimune täis aga ise jube rahul oma eluga :) Paar korda vaid käisingi ratsutamas, ükspäev käisime murul külili ja siis polnud enam rohkem tahtmist.
Septembris kolis Brok Tartusse ja mul oli palju motivatsiooni hakata uuesti trenni tegema. Käisin suht iga päev tallis ja proovisin hästi palju hobuse õhtust boksiaega sisustada. Kuna ilmad olid ilusad, siis käisin palju murul söötmas. Kordetasin ja tasapisi ratsutasin. Suht ärev oli, eriti kui teisi hobuseid polnud, muudkui hirnatas. Ratsutamine mõnus polnud ja Brok tahtis maailma lõppu vist joosta. Kuu lõpupoole suutis oma jala koplis ära lõhkuda ja edaspidi käis üks suur veega voolutamine ja jalutamine. Alguses käe kõrval ja siis ratsa, ikka tund aega jutti sammu.
Oktoobris hakkasin vaikselt jälle traavi ka tegema. Pikad jalutamised olid väga hästi mõjunud Broki vaimsele treeningule aga kiiruse tõstmisega tuli ka ärevus tagasi. Kuu lõpus sain Marise trennis targemaks.
Novembris hakkas Brok lõpuks maha rahunema. Õnnestus ka Mariselt üks trenn saada. Sai sõidetud nii maneežis kui õues, ka mõned üksikud hüpped tehtud. Trummiga tegin kelgusõitu.
Detsembris muutus ka galopp rahulikuks. Paistab, et tegemist on hobusega, kes vajab kohanemiseks päris palju aega (ca 3 kuud?). Kui maha rahuneb, siis on nii hea... Kaua seda nautida ei saanud, tervis andis järele ja andsin hobuse Katile sõita kolmeks nädalaks. Aasta lõpus sain taas sadulasse.
Tagantjärgi tundub, et suht ärev aasta oli :D Kuigi ma mäletan pigem seda, kuidas ma pea iga kord hobust vaadates või tallist koju sõites imestasin kui lahe hobune mul on! Vaieldamatult on tegemist minu kõige sihikindlama õpetajaga :)
No comments:
Post a Comment