Teisipäeval käisin korra tallist läbi, et Broki õhtusöögiämbrikeste varu täiendada, mida ta kaerale lisaks saab. Käisin siis juba tiiru temaga õues ka, seekord tahtis rohelist süüa. Leotatud suhkrupeedi graanuleid pakkusin jälle aga ilmselgelt ei tahtnud. Pärast oli tükk tegu, et peedilõhnalisi porganditükkegi sisse sööta... Eks katsetan veel, ehk hakkab isegi sööma.
Neljapäeval läksin rõõmsalt talli ja siis tagasi koju võtme järele ja uuesti talli, vana pea juba. Pakkusin hobusele uut mineraali, mida ta muidugi niisama ei tahtnud. Tegelesin mineraaliste õunatükkide sissesöötmisega ühekaupa käe pealt ja jätsin suhkrupeedi tutvustamise selleks päevaks ära. Mineraali ehk muu sööda sees ikka võtab, eks ole näha. Boksis oli jube rahulik hobune. Puhastasin, kammisin saba läbi, panin valmis. Õue viies oli erksus ise. Pea tõusis nii kõrgele, et hobune tundus lihtsalt huge :D Napilt pool tundi suutsin ratsa ära jalutada, sest ta oli väga äksi täis kõrvalplatsil toimuvas trennist. Keris ennast aina rohkem ja rohkem üles, teised hobused läksid talli ära ja ma üksi rohkem ei julgenud selle pommi otsas istuda :D Tallis ei kavatsenudki maha rahuneda, viisin päitsetega uuesti platsile ja lasin korde peal energia välja traavida. Töötas päris kenasti. Ta lihtsalt on sellist tüüpi hobune, kes pingete korral palju liikuda tahab. Oli samasugune ka suvel vabapidamisel ja jõusöödata, niiet ega ma ei uskundki, et mul linnatallis lihtsam saab olema :D Ratsa vaid sammu tegemise eesmärk on treenida tema vaimu ja kannatust ning tuhmistada harjumus, et kui treenime, siis uhame. Just neil ärevatel hetkedel, sest parematel päevadel on ta nagu tavaline ratsahobune.
Reedel veetsin tallis suht palju aega. Ses suhtes, et tallis käimiseks kulus suht sama aeg nagu eelmisel talvelgi aga selle aja jooksul jõudsin hobuse 3x õue viia kuna kohapeal oldud aeg oli pikem. Kõigepealt viisin ta päitsetega jalutama ja kordetasin, väga energiline polnudki aga otsis teisi hobuseid. Siis läksin ratsutama, kokku ca 45 min. Tegin jälle pikalt sammu ning proovisin esimese traavi ära. Lippas nii nagu jalad võtsid :'D Ta ikka suht mures, et üksi olema peab. Või et kuidas saab nii olla, et hommikul olid teised hobused koplis, eelmisel õhtul platsil ja nüüd pole neid kummaski kohas? Kuhu nad kaovad? (Ta pole suures tallis käinud.) Ühest tallikaaslasest jääb vist väheks sellele karjahingele :D Aga traavi kvaliteet siledal liival tundus päris hea. Siis lasin tal boksis olla ja käisin ise vana tuttava Ragnega juttu ajamas. Pärast viisin Broki veel korra õue, seekord muru närima, maitses hästi.
Laupäeval jõudsin vaid korra enne tööd läbi käia tallist. Viisin lihtsalt natukeseks jalutama/sööma.
Pühapäeval sama jama, aega ei jätkunud. Käisime "suurt koera" kambakesi jalutamas. Kohale jõudes Brok pikutas ja oli unine. Lasin tal õues rohtu süüa ja kordetasin natuke. Parem ikka kui mitte midagi. Täitsin õhtusöögiämbrikesed ja magustoiduks sai õuna.
No comments:
Post a Comment