Aga minu teadmised värkimisest üleüldse täienevad, see on päris põnev teema. Huvitav on ka vaadata erinevaid case study'sid, eriti kui seal on minu hobustega sarnased kabjad. Ja ma endiselt usun, et ka puhtalt hea värkimisega annab silmnähtavaid muutusi saavutada. Seejuures pööravad nõuandjad tähelepanu päris väikestele detailidele. Ainult loe ja leia oma kuldne kesktee. Sest kui ühest asjast kirjutatakse ikka ja jälle erinevatel saitidel, siis ilmselt seal mingi tõetera sees on.
Põhimõtteliselt olen ma nõus sellega, et rautamine ei tee olukorda paremaks vaid lihtsalt varjab probleeme. Erandeid on alati. Aga kui hobune lonkab ilma raudadeta, siis need rauad ei ravi vaid lihtsalt peidavad probleemi. Olenebki lihtsalt indiviidist, et kes mida üle elab. Kes jookseb ilma raudadeta, kes raudadega ja kellele ei aita needki. Need viimased vist jõuavadki barefoot teemadeni välja ja leiavad sealt abi. Järjest enam on ka neid, kes metallraudu proovidagi ei taha, näiteks mina otsin alternatiive.
Üldiselt ei ole probleemsed kabjad probleemsed, kui hobused eriti tööd ei tee. Karjamaal vedeledes pole neil häda midagi aga kui rohkem trenni peab tegema, siis alles võib midagi välja tulla. Samas kui sepp ei kurda, siis ostitakse probleemi pigem mujalt. Internetist leiab väga peeneid vihjeid isegi sellele, kuidas hobuse puhkeoleku asendist jne välja lugeda kabjavigu. Kas need on nüüd ettekujutatud või hakkavadki sooritusvõimet piirama, who knows...
Kui rääkida kapja koos hoidvatest lamellidest, siis neid mõjutavad erinevad mehaanilised ja metaboolsed faktorid. Kui lamellid on nõrgad, siis mina usun küll, et seda võib probleemiks nimetada, isegi kui hobune ei lonka. Looduse poolt on ikkagi ette nähtud, et see kabjakomplekt on tugevalt koos ja tervik, mitte ei vaju kuidagi laiali, et raudadega seda koos hoida. No ja siis tulebki üle vaadata kõik: kulumine, värkimine, söötmine, ainevahetus, immuunsus. Ja pole teada, mis valem sellest komplektist konkreetsele hobusele sobib, igaüks vajab individuaalset lähenemist. Mõni elab kõik vead üle.
Huvitav palju sepad üldse viitsivad probleemseid kapju omanikele kirjeldada? Kes ise ei värgi, need ilmselt kõike ei näegi :D :D Ja ega enda hobuse kapjade puhulgi vajab see ikka mitmekordset uurimist...
Lõppu väike nupuke geneetikast ja kapjadest: connemara ponidel ja nende ristanditel esineb pärilikku seisundit nimega hoof wall separation disease ja soovitatakse olla tähelepanelik müügihobuste ja sugutäkkudega, kes erilises treeningus ei ole aga keda esitatakse raudus http://www.animalgenetics.us/Equine/Genetic_Disease/HWSD.asp
2 comments:
Mis su hobuse kapjadel täpselt viga on? Samuti murenevad, lõhenevad? Ei ole tähele pannud, et sa kuskil oleksid eelmistes postitustes täpselt rääkinud, mis neil kapjadel siis häda on :)
Oleks väga põnev kui paneksid ka paar pilti blogisse kapjadest ja millised need on enne värkimist ja pärast värkimist nt ja siis näiteks pool aastat hiljem uuesti pildid. Ja mida täpselt värkimisel tegid ja millega arvestasid, mida rohkem võtta, mida vähem. See oleks nt minu jaoks hääääääääääääääästi põnev.
Kas neil ongi üldse midagi viga? Ehk siis vaatajaid on erinevaid. Ei murene ega lõhene, pealispind on suht ok. Minu jaoks on ideaalkabjad sellised väiksed (nagu metsikutel hobustel kirjeldatakse) ja nendega saab kruusa peal sõita. Minu hobusel on latakad täisverelise kabjad (või nii neid vähemalt välja vabandatakse) ja ta ei jookse nendega kruusa peal. Kui mul õnnestub need ükskord ideaalseteks muuta, siis ma kindlasti seda salajas ei hoia :D Pole enda jaokski piisavalt pildimaterjali kogutud, üles panen siis kui on tõesti mingit muutust ette näidata. Vahepeal olid edusammud aga hetkel väga ei hõiska. Nüüd olen kabjamõõdud (altpoolt) ka kirja pannud, selle järgi ka hea muutusi jälgida. Värkimisel on märksõnadeks barefoot trim ja intensiivne mustang roll. Ma ei pea ennast veel piisavalt pädevaks, et oma töid eksponeerida :)
Post a Comment