Peale käredat pakast on tunne, et puha kevad on käes. Kui sügisel oli paari soojakraadiga külm ja vastik, siis nüüd on suht ok :D Libe on aga maneežis trennitamist see ei sega.
Peale Erkki trenni käisin järgmisel päeval hobusega maastikul jalutamas. Üksi. Pool tundi venitasin välja (nagu mul plaanitudki oli) lumesajus ja tuules. Õnneks hobune liiga ärevusse ei läinud, tuleb vaikselt harjutada.
Siis tegin jälle maneežis trenne, olen nüüd galoppi ka iga kord teinud ja läheb iga korraga paremaks. Hobune on igal juhul hea aga ma pean jälgima, et eest liiga palju ei võtaks. Tundub, et olen natuke liiga teinud, peaks vb vahelduseks päitsetega sõitma, et ennast distsiplineerida. Päitsed töötavad selles osas alati :) Seoses Erkki trenniga toimus see treeningu raskusastme tõstmine natuke järsult aga samas on hea kui keegi tagant utsitab ja hobust õpib ka hästi tundma kui piire kompida. Üldse jäin viimase trenni ajal järele mõtlema, kuidas erinevad ratsutajad rahulduvad erinevate tasemetega. Ja kuidas mõned sõidavadki enda hobuseid nii nagu teised ainult müügihobuseid... Kuid hobustele võiks alati piiri peal kompides erinevad käitumisjadad selgeks õpetada, mitte igapäevaseks kasutamiseks aga kasvõi kriisiolukorras võõra ratsanikuga. Et hobune ära ei ehmataks.
Uut võistlushooaega ootan ka väga, neid emotsioone ja rõõme. Olen korduvalt juba ette kujutanud erinevaid situatsioone ja kohti ja toimetamisi. Unistan kenast kevadest ja hästi käituvatest hobustest.
No comments:
Post a Comment