Vaikne kulgemine

 Vahepeal sai vibutamine jäädvustatud. Siia panna ei viitsi, kes tahab näha otsib instast. Ratsutamine ise pole enam eesmärk olnud, küll aga on Trumm lasteponi olnud. See sobib talle vist paremini kui minu tassimine. Lotot pole ka kiusanud kuigi tegelikult võiks. Ma ei tea kas näidata teda see aasta, tegelt võiks ja siis peaks hakkama ette ka valmistama. Üldse ei raatsi seda pikka lakka maha lõigata aga sellise lõngusega ei tahaks ka minna. Suulisi ka ei raatsi suhu panna, ta ju koguaeg varss olnud mu jaoks :D Aga ma ostsin lõpuks esimesed nahkpäitsed ära. Paar aastat tagasi tegin otsuse, et kuna nailon on keskkonnavaenulik materjal, siis edaspidi ostan nahkpäitseid või parandan vanu nailonpäitseid. Varudes on vanast ajast veel mitu paari täitsa korralikke ka. Ja nöörpäitsed seisavad ka kasutult, ootavad oma aega. Järgmisena tahaks nahast punutud nööri, peab vist Alarilt tellima. Kuigi puuvillased on ka ok. Ja siis juba ilusamaid nahkpäitseid. Hobulausujate suvepäevad tulevad tiheda programmiga, loodan kõvasti inspiratsiooni saada enda arendamiseks. Võõraid hobuseid olen ka värkimas käinud, täitsa tore vaheldus. Aga mis see päris ratsutamine on, seda jälle ei mäleta...

No comments: