Hobused on nüüd saanud juurde veel ühe telgi ja veel ühe lohistatava puidust varjualuse. Kuigi unistus "paleest" on alles, siis olen praegu läinud teisaldatavate varjualuste teed. Ilma põrandata varjualused tunduvad head, sest sinna ei jää vedelikud pidama. Kui näiteks oleks betoonpõhi, siis oleks see kõva, koos allapanuga vajaks aga pidevat puhastamist, sest muidu jääks lirtsuma. Teisaldatavad tunduvad head, sest neid saab teise kohta liigutada. Kui alumine pinnas on saanud liiga, siis vahetab asukohta. Kui on vaja kevadel must põhk ära koristada, siis lohistab varjualuse pealt ära ja saab traktoriga kokku lükata. Mida vähem käsitööd, seda parem, eks? Hobustele tundub sobivat selline variant, et talvel põhuga ja suvel ilma.
Eelmisel talvel juhtus nii, et üks kari peaaegu et ei kasutanudki oma varjualust. Ise arvan, et esiteks oli see liiga kaugel heinast. Kuigi heinale oli lähemal kui jootjale ja asus neil nn tee peal, siis oli asukoht ikkagi vale. Teiseks tõrjusin ma muda heinarullide ümbert põhuga, seega oli neil kohe heina juures pidevalt kuiv põhk, millel külitada. Ja kui rohkem miinust oli, siis andsin ka heina lahtiselt lisaks ette, mis tähendas veel heinapesa ka. Seega tuulevarjust võis neil ehk puudus olla aga kuivast küljealusest mitte. Sel talvel kolib hein varjualusele lähemale ja eks me siis näe, mis saama hakkab.
Uus telk sai suurem, kõrgem, õhurikkam. Seekord ehitasin sisse puidust seinad ja alguses tundus see nii geniaalne. Kahjuks sattus sinna karja keegi suur sügaja ja nüüd on need seinad lääpas... Ei teagi, mida nendega ette võtta.
See on ka üsna selge, et kui varjualused täiesti kõrvuti pole, siis hobused pigem ei oska kaheks grupiks jaguneda, et lahedamalt ära olla. Pressivad end ühte varjualusesse kui veel mahuvad. Seni on mahtunud, võib-olla selle pärast pole ka laiutama sättinud.
Puidust varjualust ja telki kasutavad ses mõttes võrdselt, et ei karda viimast rohkem vms. Asukoht on määravam kui materjal.
Miniponi elab meil reeglina üksi ja ilma varjualuseta, kuid sel suvel sai ta võimaluse õue kaudu ühte boksi minna. See on ikka eriti mõnus ja mugav variant, kahju et meil hoovi planeering seda ei toeta. Kui muidu talle ei meeldi üksi tallis olla, sest see kaugel teistest hobustest, siis nüüd tabas ära, et ise saab valida, ja mõnules nii kuis jaksas!
Kindlasti tuleb ka kolmas osa...
No comments:
Post a Comment