Esmaspäeval sõitsin Trummiga, Anett Rutsiga. Mul läks megahästi, Trumm oli kohutavalt tubli ja lausa uskumatult töötas kaasa. Lausa lust oli sõita, enda hobusega ikka kõige parem :) Koondas ja punnis seal nii, et ma tundsin ennast nagu superhobuse seljas :D
Teisipäeval hüppasin Rutsiga, Anett sõitis Trummiga ja tegi mõne madala hüppe kaasa ka prooviks. Polnud väga hüppetrenni tuju, Ruts kippus tiba kihutama jne. Et siis läks tavaliselt, tegime kõik asjad läbi lihtsalt.
Kolmapäeval korraldasin endale super hommiku. Ärkasin teadmisega, et ma ei lähe kooli. Päike paistis, hommik oli mõnusalt karge, maa kohati valge veel, taevas selge. Rahulikult sõin, panin ennast valmis ja sõitsin talli. Õhkkond oli mega, vaatasin oma hobuseid sellel kenal hommikul rahulikult koplis näkitsemas. Siis võtsin Trummi ära, panin valmis ja suundusime maastikule :) Väheke kartis nagu ikka, ühe kännu peale läks päris paanikasse aga edasi oli hea. Mul oli plaanitud üks kindel ring kaardi pealt aga mul tekkis õige tee leidmisega väike segadus ja seal oli mingi koeraga maja ka, niiet pöörasin otsa ringi ja hakkasin endale teist ringi leiutama. Sellest tuli lahe maastikulkäik. Meil kõik kohad põlde täis niiet polnud probleemi sõitmiseks mõnda leida. Galopeerisime mööda põlde kergelt mäest üles, Trumm nautis ja lasin tal väheke saba sirgu ka ajada. Jõudsime künka tipule, vaade oli kena :) Sihtisin edasi üle järgmise põllu ja leidsime end ATV krossiraja juurest. Turnisime seal väheke ja läksimegi koju ära. Pärast puhastasin hunniku varustust korralikult ära, päris palju aega läks aga asi sai tehtud.
Kavilda sügisvõistlus
Sai jälle võisteldud :) Polnud küll plaanitud ja ettevalmistus polnud ka vastav aga läks täitsa asja ette :D Kahevõistlus oli, skeem A3 ja parkuur 80cm. Konkurents oli kahjuks väike, ainus tõsisem konkurent oligi Triin Vahimets oma kahe hobusega :D
Anett pidi esialgu sõitma ainult Trummiga skeemi kuid kuna neil ei läinud eriti hästi ja Ruts oli parasjagu hea siis ta sõitis ka teise poniga skeemi läbi. Rutsiga läks paremini kui Trummiga.
Mina pidin sõitma Trummiga skeemi ja Rutsiga skeemi ja parkuuri mõlemat. Lõpuks sõitsin mõlemaga mõlemat hoopis :P Trummiga ma polnud skeemi läbi sõitnud varem kuid läks kõigist kõige paremini, skeemiponi nagu ta mul on. Rutsiga läks ka skeem päris hästi, tema kohta eriti. Takistussõitudes puterdasin ja närvasin ise ja ei suutnud kummagagi rahulikult ja ilusti läbi sõita :P Mõlemaga 12 kp. Selle kohta, et ma Rutsiga polnd poolteist nädalat parkuuri trennis hüpanud ja Trummiga pool aastat nii kõrget parkuuri läbinudki üldse, jäin rahule :D Rutsi seljas ma ei suutnud rahulikult istuda ja üritasin seal sammu ja asja majandada pidevalt. Poni üritas küll päästa ja hüppas kõike vapralt aga latid ikka lendasid. Trummiga polnud üldse hüppamine plaanitud aga heliefektidega saime hakkama. Korra pani süsteemi teisest mööda ka aga puht minu viga oli. Oleks kasvõi karjatanud korra, ta oleks kohe üle lennanud :D Latid tulid alla minu puterdamise tõttu jälle. Naljakas oli muidugi see, et häält on 100x mõtekam kasutada kui säärt :P Põhimõtteliselt sain ma siis kahevõistluse arvestuses Trummiga esimese ja Rutsiga teise koha, kolmas ja viies oli teine Triin ja neljas meie tallist Katriin ja Rembrandt. Minu edu seisnes selles, et ma koolisõiduga nii suure punktisumma ette tegin ;D
Anett pidi esialgu sõitma ainult Trummiga skeemi kuid kuna neil ei läinud eriti hästi ja Ruts oli parasjagu hea siis ta sõitis ka teise poniga skeemi läbi. Rutsiga läks paremini kui Trummiga.
Mina pidin sõitma Trummiga skeemi ja Rutsiga skeemi ja parkuuri mõlemat. Lõpuks sõitsin mõlemaga mõlemat hoopis :P Trummiga ma polnud skeemi läbi sõitnud varem kuid läks kõigist kõige paremini, skeemiponi nagu ta mul on. Rutsiga läks ka skeem päris hästi, tema kohta eriti. Takistussõitudes puterdasin ja närvasin ise ja ei suutnud kummagagi rahulikult ja ilusti läbi sõita :P Mõlemaga 12 kp. Selle kohta, et ma Rutsiga polnd poolteist nädalat parkuuri trennis hüpanud ja Trummiga pool aastat nii kõrget parkuuri läbinudki üldse, jäin rahule :D Rutsi seljas ma ei suutnud rahulikult istuda ja üritasin seal sammu ja asja majandada pidevalt. Poni üritas küll päästa ja hüppas kõike vapralt aga latid ikka lendasid. Trummiga polnud üldse hüppamine plaanitud aga heliefektidega saime hakkama. Korra pani süsteemi teisest mööda ka aga puht minu viga oli. Oleks kasvõi karjatanud korra, ta oleks kohe üle lennanud :D Latid tulid alla minu puterdamise tõttu jälle. Naljakas oli muidugi see, et häält on 100x mõtekam kasutada kui säärt :P Põhimõtteliselt sain ma siis kahevõistluse arvestuses Trummiga esimese ja Rutsiga teise koha, kolmas ja viies oli teine Triin ja neljas meie tallist Katriin ja Rembrandt. Minu edu seisnes selles, et ma koolisõiduga nii suure punktisumma ette tegin ;D
püha mooses
Pole jälle ammu kirjutanud, mul selle ajaga vähe kehvad lood. See-eest kirjutab mu sõitja aeg-ajalt ponidest http://mahammustab.blogspot.com/
Võistlemas käisime vahepeal :) Hobunurmes 60-70cm. Tiba naljategemine oli, polnud just ideaalsed sõidud kuid siiski puhtad. Ja kuna väikses parkuuris said kõik n-ö kohale, kes karistuspunktideta lõpetasid, siis sain 2 rosetti :D Rutsiga unustasin parkuuri paar korda ära, uhasin niisama mööda platsi, hüppasin üht lattaeda täitsa diagonaalis, kaotasin jalused, võtsin hobuse seisma ja üks hetk ka lõpetasin. Trummiga suutsin juba õiged pöörded meeles hoida, mitte nii palju uhada kuid sõit oli heliefektidega ehk ma tegin igasuguseid hääli, et Turumtšik ei tõrguks/passiks/puterdaks vaid hooga üle hüppaks. Siiski üks hüpe tuli täiesti kohapealt aga tõrge polnud. Kokkuvõttes võin rahule jääda, sest kõrvalt nägi palju asjalikum välja ja mis kõige tähtsam - super kogemus ja siiski karistuspunktideta parkuurid, hõissa!
Järgmiseid võistlusi plaanin kuu lõpus, Ihaste kahevõistlus. Seni aga tuleb treneerida, tasuta piiritust juua ja üldse üks õige veterinaariatudeng olla. Nägemist!
Võistlemas käisime vahepeal :) Hobunurmes 60-70cm. Tiba naljategemine oli, polnud just ideaalsed sõidud kuid siiski puhtad. Ja kuna väikses parkuuris said kõik n-ö kohale, kes karistuspunktideta lõpetasid, siis sain 2 rosetti :D Rutsiga unustasin parkuuri paar korda ära, uhasin niisama mööda platsi, hüppasin üht lattaeda täitsa diagonaalis, kaotasin jalused, võtsin hobuse seisma ja üks hetk ka lõpetasin. Trummiga suutsin juba õiged pöörded meeles hoida, mitte nii palju uhada kuid sõit oli heliefektidega ehk ma tegin igasuguseid hääli, et Turumtšik ei tõrguks/passiks/puterdaks vaid hooga üle hüppaks. Siiski üks hüpe tuli täiesti kohapealt aga tõrge polnud. Kokkuvõttes võin rahule jääda, sest kõrvalt nägi palju asjalikum välja ja mis kõige tähtsam - super kogemus ja siiski karistuspunktideta parkuurid, hõissa!
Järgmiseid võistlusi plaanin kuu lõpus, Ihaste kahevõistlus. Seni aga tuleb treneerida, tasuta piiritust juua ja üldse üks õige veterinaariatudeng olla. Nägemist!
Hästi läheb
Jah, meil läheb hästi. Olen leidnud endale ka sõitja, kes maksab. Üks väike tore ja asjalik tüdruk. Praegu oleme koguaeg koos tallis käinud, olen talle trenni andnud ja oleme koos sõitmas käinud. Tüdrukul on algtõed päris hästi selged, hobust kokku sõita jms veel ei oska, kuid kui ta hea rütmi ja pehme käega stabiilselt sõidab, pakuvad ponid ise ratsmesse jooksmist :) Mõnus on kõrvalt vaadata, kui neil koostöö sujub. Ühesõnaga ma olen oma sõitjaga täiesti rahul.
Vabahüppeid olen mõlemale paar korda teinud. Kuna kõik sõidavad õues, siis on maneežis koguaeg vabahüpperada üleval ja hea lihtne hüpitada neid. Meil on pandud ette kolmene peneroll ja taha okser. Alguses puterdasid aga nüüd võimlevad nii et vähe pole, ei taha jalgu ära lüüa :D Kui nad ise vabalt harjutada saavad, annab see ratsa hüppamisele päris palju juurde. Just Trumm on jälle arenenud selles vallas. Täna tegin temaga ratsa hüppetrenni, Margus õpetas. Ja tõesti, asi hakkabki jälle välja tulema! Margus ehk talliomanik sobib meile treenerina ka päris hästi, Trumm hüppas nagu hobune ja mina hakkasin oma hirmudest üle saama ja hobust rohkem usaldama ja vähem segama. Ega tegelikult muud varianti polegi - 2 nädala pärast lähen mõlemaga võistlema takistussõitu :) Tasa ja targu, 60-70cm parkuuri esialgu. Kollasega on Marguse hüppetrenni mineku nali veel ees, loodan et sealt ka midagi ikka tuleb.
Trikke pole Trumm veel unustanud, paar kukkumist on Kavildas olnud :D Teine oli siiski liigsest seismisest ja energiaülejääkidest niiet midagi hullu lahti pole. Treeningus on mõlemad ikkagi väga mõnusad, saan rahul olla :)
Kabjakesed said ka Rutsil värgitud, üle kolme kuu :D Oleks veel kannatanud hoida aga kuna sepp meil tallis tilbendas, siis lasin ära teha. Nüüd siis sellega ka korras. Trummil endiselt need rauad, mis Reimo alla koksas ja hoian nii kaua, kuni kannatab. Talveks jääb paljajalu, pole mõtet jamada raudadega.
Vabahüppeid olen mõlemale paar korda teinud. Kuna kõik sõidavad õues, siis on maneežis koguaeg vabahüpperada üleval ja hea lihtne hüpitada neid. Meil on pandud ette kolmene peneroll ja taha okser. Alguses puterdasid aga nüüd võimlevad nii et vähe pole, ei taha jalgu ära lüüa :D Kui nad ise vabalt harjutada saavad, annab see ratsa hüppamisele päris palju juurde. Just Trumm on jälle arenenud selles vallas. Täna tegin temaga ratsa hüppetrenni, Margus õpetas. Ja tõesti, asi hakkabki jälle välja tulema! Margus ehk talliomanik sobib meile treenerina ka päris hästi, Trumm hüppas nagu hobune ja mina hakkasin oma hirmudest üle saama ja hobust rohkem usaldama ja vähem segama. Ega tegelikult muud varianti polegi - 2 nädala pärast lähen mõlemaga võistlema takistussõitu :) Tasa ja targu, 60-70cm parkuuri esialgu. Kollasega on Marguse hüppetrenni mineku nali veel ees, loodan et sealt ka midagi ikka tuleb.
Trikke pole Trumm veel unustanud, paar kukkumist on Kavildas olnud :D Teine oli siiski liigsest seismisest ja energiaülejääkidest niiet midagi hullu lahti pole. Treeningus on mõlemad ikkagi väga mõnusad, saan rahul olla :)
Kabjakesed said ka Rutsil värgitud, üle kolme kuu :D Oleks veel kannatanud hoida aga kuna sepp meil tallis tilbendas, siis lasin ära teha. Nüüd siis sellega ka korras. Trummil endiselt need rauad, mis Reimo alla koksas ja hoian nii kaua, kuni kannatab. Talveks jääb paljajalu, pole mõtet jamada raudadega.
Ponid on nüüd Kavildas :)
Pühapäeval tõime siis hobused ka Tartumaale. Treileri peale läksid mõlemad otse nagu boksi, ei jäänud vaatamagi midagi :D Suht hämmastav nägi välja, enamus hobuseid ikka jaurab natsa. Trummil on küll jah arvestatavalt kogemusi aga samas temaga on jauramist ka ikka tavaliselt natuke olnud, nüüd siis on välja kasvanud. Kollasel oli elu teine treikusõit ja ju siis pole lihtsalt halbu seoseid teinudki. Seda parem mulle, eeskujulikud ponid :)
Ponid kolisin Kavilda talli (http://www.kavildatallid.com/) ja praegu olen ma selle kohaga täitsa rahul. Rahulik väike tall, pole pingeid ega trügimist. Samas on olemas treeningväljak, uued takistused ja maneež. Natuke kaugeks vb jääb aga autoga käies pole väga vahet. Kuni bensiini on :D Krossitakistused on ka aga neid ma niikuinii hüpata ei julge :P See-eest tiigis on hea sulistada. Ja poole peal avastada, et see on ikkagi poole sügavam kui ma arvasin ja siis avastada, et sadul on poolenisti vees ja säärised on ka märjad hoolimata sellest, et üritad jalgu üleval hoida :D Poni muidugi võimendas asja aga jah, päris reaalne tiik seal.
Talli juures meeldib mulle veel see, et omanik ise tegeleb ka ratsaspordiga, on huvitatud edasiarenemisest, ei ole tusane ja vanas kinni. Käib Raagi ja teiste kõvemate meeste juures trennides oma hobusega regulaarselt, tuleb tagasi uute tarkuste ja ideedega. Ühesõnaga asi areneb :)
Ponid istuvad kahekesi päevad läbi talli kõrval mullakoplis esialgu. Eks näis, kas saadan nad veel rohule ka või mitte. Boksid on ponidele head ruumikad, allapanuks turvas. Automaatjootjad on ka olemas. Pinnaseid ei anna Rahula omadega muidugi võrreldagi, polegi näinud nii hästi hooldatud liivaplatsi ja maneeži mujal kui Rahulas. Kavilda platsi pinnas on veits kruusane kuid üllatavalt hästi sõidetav. Maneež tundub Rahula oma kõrval muidugi pisike kuid tuleb talvega ümber harjuda :) Maastikuvõimalused peaksid ka arvestatavad olema, kuid pole veel ise avastusretkedele jõudnud.
Ratsutanud olen nendega seal juba kolm päeva. Trennid on läinud reeglina ikka hästi. Kuna seal takistused üleval koguaeg siis on hüppeid proovitud juba omajagu. Trummiga läks üllatavalt hästi, ma proovin teda nüüd jälle natuke hüppama panna :D Lootus sureb viimasena... Kollasel läks jällegi üllatuslikult metsa hüppamisega. Aga me polnud oma kuu aega normaalset hüppetrenni teinud jne, ühesõnaga juhtus nii.
Trumm sirutab ette-alla nii nunnult alati kui vaja ja igas allüüris. Küsid ja tema näitab kena lõdvestumist :) Kollasega peame sellega töötama hakkama, et ta nii pinges poleks ja rohkem lõdvestuks ja sirutaks. Mõlemaga olen siiski rahul, minu nunnukad siiski :) Juba sain ühelt tüdrukult kommentaari ka, et nii sõnakuulelikud hobused :P Praeguseks siis kõik.
Tartu
Nonii, mina olen nüüd otsaga Tartus. Ponid on Rahulas. Ühikas tundub ok, kool tundub raske aga kindlasti mitte midagi ületamatut :D Toonitati, kuidas anatoomiat peab ikka õppima jne.
Ponidega oleme koos Kaisaga 2x maastikul käinud, teine kord tegime pikema ringi jõe äärde ja tõmbasime mõnuga galopisirgeid üle põldude. Rutsi ratsastusele mõjus see vist veidi sitasti :D Aga tühja kah.. Viimati sõites oli veits närviline ja liiga edasipürgiv aga küll läheb üle. Trumm on väga hea olnud :) Isegi maneeži tagumisi nurki enam ei kartnud üldse! Minu oskused on jälle tsipa arenenud Critega sõites. Mõnus mära, viimane kord tegime isegi mõned hüpped.
Ponid tahaks ikka võimalikult rutem siia tuua, eks näis kuidas asjad paika loksuvad. Idee poolest peaks mul rentija olemas olema, ise niikuinii ei jõuaks kahte sõita ma arvan. Talli pole veel välja valinud, sest pole külastanud neid veel.
Ponidega oleme koos Kaisaga 2x maastikul käinud, teine kord tegime pikema ringi jõe äärde ja tõmbasime mõnuga galopisirgeid üle põldude. Rutsi ratsastusele mõjus see vist veidi sitasti :D Aga tühja kah.. Viimati sõites oli veits närviline ja liiga edasipürgiv aga küll läheb üle. Trumm on väga hea olnud :) Isegi maneeži tagumisi nurki enam ei kartnud üldse! Minu oskused on jälle tsipa arenenud Critega sõites. Mõnus mära, viimane kord tegime isegi mõned hüpped.
Ponid tahaks ikka võimalikult rutem siia tuua, eks näis kuidas asjad paika loksuvad. Idee poolest peaks mul rentija olemas olema, ise niikuinii ei jõuaks kahte sõita ma arvan. Talli pole veel välja valinud, sest pole külastanud neid veel.
Kõike juhtub
Näiteks seda, et ma jälle kukkusin Trummi seljast ja ta tegi mingit rodeot :P Normaalne. Õigemini naljakas :P
Kollane oli jälle superhea :) Lausa lust sõita. Temaga sõidan ka nüüd koolisõidusadulaga. Ja kannustega.
Critsiga ratsutamise pildid panin ka fotoalbumisse ülesse. Päris mõnus mära. 
Kolimisele mõelda on haige :S Ja mis saab ponidest?
Tere jälle! :D
Asi läks vahepeal käest ära, no mitte midagi ei suutnud kirja panna. Ka mitte oma kirjalikku päevikusse. Häbi-häbi.
No igatahes on palju juhtunud vahepeal. Kolmest ponist on järel kaks. Hall sai suht ära taltsutatud, rallisin temaga mööda platsi ringi lõpus jne. Ainult valjaid ei saanudki norm pähe lõpuni. Tema nüüd müüdud.
Kollasest pole lahti saanud. Kui keegi tahab, siis 3000 EUR, super hea iseloomuga, tulevik takistussõidus. Liigub väga kergesti, erk ja tundlik, ei tõrgu, maastikul käib vabalt, halbu kombeid pole.
Trumm jäi vahepeal suht unarusse, kuna nende noortega oli vaja töötada. Vahepeal sõitsin kõik kolm päevas ja päris ära väsitas nendega madistamine :D Igatahes 1.august olid koolisõiduvõistlused meil tallis ja siis oli vaja Trumm jälle vormi ajada. Kukutud sai palju :D aga asja sai. A skeemis üllatuslikult teine koht 11-st, L skeemis teada kolmas koht 3-st :D Vähemalt auhinnalised mõlemad, kogemusena ka hea. Peale seda oli Trumm tükk aega superhea kuni täna sai jälle kukutud :P No juhtub, ma andsin talle ükspäev 3 peotäit kaera rohkem ja suht palju õli niiet arusaadav tema kreisi olek. Katseta veel lisaenergiaga eksole... Uus koolisõidusadul on meil ka, Canaves, jube mugav :) Stübbeni hüppeka müüsin maha, Evely vana universaali ostsin ka endale, kasutuses kollasel. Kuldsed suulised sain Trummile, vaja oleks veel kuldsete pannaldega valjaid. Mis veel... ponid elavad nagu sporthobused, saavad 3x päevas süüa, veetakse muudkui välja ja sisse, käivad talli juures väikses koplis jne.
Igatahes... suvi hakkab läbi saama :( Sügisest lähen Tartusse veterinaariat õppima. Eks näis mis ponidest saab.. Critega olen ka nüüd paar päeva Niitväljal sõitmas käinud ja lähen veel. Mega vahe ikka hobusel ja ponil, lihtsalt meeletu. Päris mõnus on sõita, hea vaheldus ja kogemus :)
No igatahes on palju juhtunud vahepeal. Kolmest ponist on järel kaks. Hall sai suht ära taltsutatud, rallisin temaga mööda platsi ringi lõpus jne. Ainult valjaid ei saanudki norm pähe lõpuni. Tema nüüd müüdud.
Kollasest pole lahti saanud. Kui keegi tahab, siis 3000 EUR, super hea iseloomuga, tulevik takistussõidus. Liigub väga kergesti, erk ja tundlik, ei tõrgu, maastikul käib vabalt, halbu kombeid pole.
Trumm jäi vahepeal suht unarusse, kuna nende noortega oli vaja töötada. Vahepeal sõitsin kõik kolm päevas ja päris ära väsitas nendega madistamine :D Igatahes 1.august olid koolisõiduvõistlused meil tallis ja siis oli vaja Trumm jälle vormi ajada. Kukutud sai palju :D aga asja sai. A skeemis üllatuslikult teine koht 11-st, L skeemis teada kolmas koht 3-st :D Vähemalt auhinnalised mõlemad, kogemusena ka hea. Peale seda oli Trumm tükk aega superhea kuni täna sai jälle kukutud :P No juhtub, ma andsin talle ükspäev 3 peotäit kaera rohkem ja suht palju õli niiet arusaadav tema kreisi olek. Katseta veel lisaenergiaga eksole... Uus koolisõidusadul on meil ka, Canaves, jube mugav :) Stübbeni hüppeka müüsin maha, Evely vana universaali ostsin ka endale, kasutuses kollasel. Kuldsed suulised sain Trummile, vaja oleks veel kuldsete pannaldega valjaid. Mis veel... ponid elavad nagu sporthobused, saavad 3x päevas süüa, veetakse muudkui välja ja sisse, käivad talli juures väikses koplis jne.
Igatahes... suvi hakkab läbi saama :( Sügisest lähen Tartusse veterinaariat õppima. Eks näis mis ponidest saab.. Critega olen ka nüüd paar päeva Niitväljal sõitmas käinud ja lähen veel. Mega vahe ikka hobusel ja ponil, lihtsalt meeletu. Päris mõnus on sõita, hea vaheldus ja kogemus :)
Vaikselt veereb see eluke...
...et ei oskagi kohe suurt midagi kirjutada :P
Trummil on natsa jalgadega jama ja siis ta passib niisama. Ei lonka ega midagi aga ikkagi. Lasen Tuvil üle vaadata. Muidu on ta hästi nunnu ja nende noorte kõrval hakkan teda hindama. Ta on ikkagi hobune, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Kes on rahulik ja kes saab aru mida ma tema käest küsin. Kes ei korralda mul mingit pahandust, kes võtab asju külma närviga, kes on alati tore ja mind ootamas. Ja keda ma müüa enam lihtsalt ei raatsi :) Pole küll potentsiaalne võistlushobune, kellega mingi tulevik ees ootaks aga mis teha. See-eest on ta minu esimene poni, tema peale saan kindel olla. Lisaks on teda lihtne transportida, lihtne pidada, lihtne ühest tallist teise tassida, lihtne eksperimenteerida, võimalik trikke õpetada, võimalik algajaid õpetada, võimalik võistelda jne jne jne. Universaalne poni :P Lisaks on mul tekkinud sportlik huvi, et kui kaugele oleks võimalik ühte uimarotist ilma eriliste eeldusteta eestlast treenida koolisõidus. Vb tuleks proovida :P
Kollane on nüüd viimased korrad sedelga ja libisevaga kordel käinud, õppinud ette-alla sirutama ja muidu tubli olnud. Lisaks koos Trummiga koplis käinud ja elektrikarjust kartma hakanud. Maneežiga tutvust teinud. Laseb kõiki jalgu kabjakonksuga puhastada rahulikult. Ühesõnaga teeb juba kõike probleemideta :)
Hall saab niisama maatööd ja arendame usaldust. Elektrikarjust pole veel tutvustada jõudnud. Lidia tegeleb ka temaga vahetevahel.
Vot. Niimoodi see eluke veereb. Iga päev talliori :P
Trummil on natsa jalgadega jama ja siis ta passib niisama. Ei lonka ega midagi aga ikkagi. Lasen Tuvil üle vaadata. Muidu on ta hästi nunnu ja nende noorte kõrval hakkan teda hindama. Ta on ikkagi hobune, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Kes on rahulik ja kes saab aru mida ma tema käest küsin. Kes ei korralda mul mingit pahandust, kes võtab asju külma närviga, kes on alati tore ja mind ootamas. Ja keda ma müüa enam lihtsalt ei raatsi :) Pole küll potentsiaalne võistlushobune, kellega mingi tulevik ees ootaks aga mis teha. See-eest on ta minu esimene poni, tema peale saan kindel olla. Lisaks on teda lihtne transportida, lihtne pidada, lihtne ühest tallist teise tassida, lihtne eksperimenteerida, võimalik trikke õpetada, võimalik algajaid õpetada, võimalik võistelda jne jne jne. Universaalne poni :P Lisaks on mul tekkinud sportlik huvi, et kui kaugele oleks võimalik ühte uimarotist ilma eriliste eeldusteta eestlast treenida koolisõidus. Vb tuleks proovida :P
Kollane on nüüd viimased korrad sedelga ja libisevaga kordel käinud, õppinud ette-alla sirutama ja muidu tubli olnud. Lisaks koos Trummiga koplis käinud ja elektrikarjust kartma hakanud. Maneežiga tutvust teinud. Laseb kõiki jalgu kabjakonksuga puhastada rahulikult. Ühesõnaga teeb juba kõike probleemideta :)
Hall saab niisama maatööd ja arendame usaldust. Elektrikarjust pole veel tutvustada jõudnud. Lidia tegeleb ka temaga vahetevahel.
Vot. Niimoodi see eluke veereb. Iga päev talliori :P
Uued ponid!
Hästi palju tegemist on viimasel ajal olnud, seega pole üldse olnud aega kirjutada. Täna on terve hommiku vihma sadanud ja ma pole veel viitsinud talli minna. Niisiis räägin uudiseid :)
28.mail sõitsime Saaremaale ja ostsime omale 2 poni juurde. Lihtsalt läksime ja tõime. Mõte sai alguse sellest, et ma tahtsin rohkem ratsutada. Ühe poniga kõngutamine jäi nagu väheks. Samas oleks kedagi endale sõita kaubelnud, oleks vb saanud mingi segase vms. Ja selle asemel, et nt kellegi teise müügihobust sõita, siis miks mitte sõita enda müügihobust? Nii need kaks müügiks toodud saigi.
Üks on hall, 7 aastane. Kõrguselt poni piiril. Ratsa näen temas potentsiaali, kuid ise pole veel sadulas käinud. Ta on toorem ja metsikum kui teine uus poni.
Mõlemad on Rosetist ja mõlemal on 1/8 araabia verd(Posol ox). Seega sellised ratsaeestlased, saledad ja ilusad, temperamenti on.
Hall käib praegu lihtsalt päitsetega kordel, puhastan ja jalutan niisama.
Kumbki õues veel ei käi, sest ei tunne elektrikarjust. Vaikselt tutvustan.
Teine on kollane, 8 aastane. Temaga juba ratsutan ja olen proovinud mõne madala hüppe. Takistussõiduks kindlasti palju andekam kui näiteks Trumm :D Madalam kui hall. Sõidus pole mingi uimane maasu vaid on tundlik. Jookseb hea meelega hea tempoga. Algajale ei sobi. Praegu veel natuke toores aga läheb iga korraga paremaks. Loomult vagur ja ettevaatlik, samas uudishimulik. Pole kordagi midagi pahatahtlikku üritanud, halvad kombed puuduvad. Kordel oskab joosta, varustust laseb ilusti panna. Lubab ennast voolikuga pesta, vett ei karda. Välja näeb nagu barbie-poni. Ostke ära :)
Trumm redutab niisama karjamaal. Ruunakarjamaa sai valmis ja õgivad seal värsket rohtu. Trenni teeb ka vahel. Üleeile kolasime ligi 2h maastikul, suht shokiteraapia oli :D Sada koledat asja + pole enam eriti radu, kus käia. Ei tahagi enam niipea maastikule minna :P Tagasitulles läksin jälle mingit tundmatut rada pidi mis lõpuks kadus ära keset metsa. Kuna ma teadsin, et seal kuskil metsa taga peavad olema põllud, mida mööda ma saan koju, siis hakkasin oma rada läbi metsa tegema. Muutus soiseks ja oli palju risu. Trumm on nagu eriti vapper, et mind kõigest läbi viib. Müttasime seal kuni põld paistiski. Oleks vaja olnud veel vaid üle kraavi hüpata kuid teisel pool oli okastraat -.- Täielik mõnitamine. Trumm oli suht närvis ka juba. Polnudki muud teha kui sama teed tagasi. Siis jäi jalgupidi maha kukkunud puusse kinni ja hüppas täie raginaga läbi. Mõtlesin, et kui eelnevast risust veel jalad katki pole siis nüüd küll on. Aga ei midagi. Hämmastavad eestlase jalad. Mine läbi ükskõik mis pinnasest, kihuta mööda kruusa või mütta läbi soo, murra läbi oksahunnikutest või sõida ebatasasel põllul - pole veel kunagi longanud ega koormusest jalgu paistetanud, rääkimata katkistest kohtadest, pole kriimugi. Nii ka seekord, hämmastav. Meelega ma muidugi sellistesse kohtadesse ei roni aga lihtsalt satun... Trummi kihutamist on ka raske ära hoida, kui ta paaniliselt samblast pullikuju kardab :D
Eilne hüppamine Trummiga läks jumala metsa. Ta oli megaväsinud karjamaal ööbimistest. Ja muidu polnud ka hüppetuju, ei saanud nagu üldse pihta, mis toimub. Aga noh, nädal tagasi oli super, äkki siis järgmisel nädalal on jälle hea :)
28.mail sõitsime Saaremaale ja ostsime omale 2 poni juurde. Lihtsalt läksime ja tõime. Mõte sai alguse sellest, et ma tahtsin rohkem ratsutada. Ühe poniga kõngutamine jäi nagu väheks. Samas oleks kedagi endale sõita kaubelnud, oleks vb saanud mingi segase vms. Ja selle asemel, et nt kellegi teise müügihobust sõita, siis miks mitte sõita enda müügihobust? Nii need kaks müügiks toodud saigi.
Üks on hall, 7 aastane. Kõrguselt poni piiril. Ratsa näen temas potentsiaali, kuid ise pole veel sadulas käinud. Ta on toorem ja metsikum kui teine uus poni.Mõlemad on Rosetist ja mõlemal on 1/8 araabia verd(Posol ox). Seega sellised ratsaeestlased, saledad ja ilusad, temperamenti on.
Hall käib praegu lihtsalt päitsetega kordel, puhastan ja jalutan niisama.
Kumbki õues veel ei käi, sest ei tunne elektrikarjust. Vaikselt tutvustan.
Teine on kollane, 8 aastane. Temaga juba ratsutan ja olen proovinud mõne madala hüppe. Takistussõiduks kindlasti palju andekam kui näiteks Trumm :D Madalam kui hall. Sõidus pole mingi uimane maasu vaid on tundlik. Jookseb hea meelega hea tempoga. Algajale ei sobi. Praegu veel natuke toores aga läheb iga korraga paremaks. Loomult vagur ja ettevaatlik, samas uudishimulik. Pole kordagi midagi pahatahtlikku üritanud, halvad kombed puuduvad. Kordel oskab joosta, varustust laseb ilusti panna. Lubab ennast voolikuga pesta, vett ei karda. Välja näeb nagu barbie-poni. Ostke ära :)Trumm redutab niisama karjamaal. Ruunakarjamaa sai valmis ja õgivad seal värsket rohtu. Trenni teeb ka vahel. Üleeile kolasime ligi 2h maastikul, suht shokiteraapia oli :D Sada koledat asja + pole enam eriti radu, kus käia. Ei tahagi enam niipea maastikule minna :P Tagasitulles läksin jälle mingit tundmatut rada pidi mis lõpuks kadus ära keset metsa. Kuna ma teadsin, et seal kuskil metsa taga peavad olema põllud, mida mööda ma saan koju, siis hakkasin oma rada läbi metsa tegema. Muutus soiseks ja oli palju risu. Trumm on nagu eriti vapper, et mind kõigest läbi viib. Müttasime seal kuni põld paistiski. Oleks vaja olnud veel vaid üle kraavi hüpata kuid teisel pool oli okastraat -.- Täielik mõnitamine. Trumm oli suht närvis ka juba. Polnudki muud teha kui sama teed tagasi. Siis jäi jalgupidi maha kukkunud puusse kinni ja hüppas täie raginaga läbi. Mõtlesin, et kui eelnevast risust veel jalad katki pole siis nüüd küll on. Aga ei midagi. Hämmastavad eestlase jalad. Mine läbi ükskõik mis pinnasest, kihuta mööda kruusa või mütta läbi soo, murra läbi oksahunnikutest või sõida ebatasasel põllul - pole veel kunagi longanud ega koormusest jalgu paistetanud, rääkimata katkistest kohtadest, pole kriimugi. Nii ka seekord, hämmastav. Meelega ma muidugi sellistesse kohtadesse ei roni aga lihtsalt satun... Trummi kihutamist on ka raske ära hoida, kui ta paaniliselt samblast pullikuju kardab :D
Eilne hüppamine Trummiga läks jumala metsa. Ta oli megaväsinud karjamaal ööbimistest. Ja muidu polnud ka hüppetuju, ei saanud nagu üldse pihta, mis toimub. Aga noh, nädal tagasi oli super, äkki siis järgmisel nädalal on jälle hea :)
Subscribe to:
Posts (Atom)