poniponi

Vahepeal oleme usinalt maastikul käinud. Suht pikad ringid, ikka keskmiselt 16 km korraga. Seoses sellega on sisse harjunud lodev istak ja ma õppisin selle galopiistaku ka ära, kus lükkad jalad ette ja siis õõtsud seal toolistakus ja paned järjest 4 km galoppi ilma et häda oleks :D Kahju ainult, et nii pole korrektsest istakust piisavalt järel enam.. Hobused jooksevad ka hea meelega. Või noh Kaku jookseb ees ja Trumm jookseb kõrval (harvem ees) ja kui kole on siis poeb ise Kaku tagumiku taha peitu ja elu on jälle ilus. Meil siis kaks metsa, kus käime, ja ühel juhul lõpeb see traditsioonilise järveskäiguga. Väga mõnusad matkad on, kohe viib eemale igapäevaelust ja noh mul on lõbus ka koguaeg :D Naeratus näol, mis nii viga.

Ja siis ükspäev sõitsime platsil ja tegime hüppetrenni. Üldse ei osanud enam platsil soojendada, oleks tahtnud mööda sirget niisama lasta ja mitte midagi teha. Aga siis vägisi tuli püüda.

Ja siis ma proovisin hüpata aga pidin nentima, et tõsta ei julge ja nagu piltidelt näha, siis pooled hüpped olid omamoodi käpasirutuse stiilis nagu Trummile vahel teha meeldib :D

Niiet trenni lõpus pidin nentima, et koolisõiduponina on ta ikka mõnus ja vinge, maastikul ka mõnus aga hüppamise jätaks vähe andekamatele. Või siis ma ei ole motiveeritud selles osas piisavalt vaeva nägema (ja ilmselt mitte ka poni) niiet igati loogiline on teha seda mis paremini välja tuleb ja olla rõõmus :)
Piltide autor: Kristin Kaur

rändurid

Nädalavahetusel tegime usinalt rännakutrenni ja kui sealt kõrvalt mahti jäi, siis ka mõned teised hobused. Hallidega toimus tõsine uute radade avastamine.
Laupäeval alustasime nagu ikka kodumetsas ja liikusime edasi üle maantee. Siis läksime üle raudtee piiluma ja jõudsime lõpuks kaitseväe harjutusalale välja :D Seal oli hea pinnasega pikk sirge ja nii meie kogureis pea 19km pikkuseks saigi, läbimiseks ca 2,5h koos algus/lõpusammu, järves sulistamise, infotahvlite uurimise, kruusasammumiste, kanapeade arupidamiste ja staarratsaniku tornironimisega.





Pühapäeval tegime sammumatka ja selleks suundusime üle jõe. Väga mõnusad rajad risti-rästi ja kodu koos ilusa vaatega mäe otsast paistmas. Paar palgihüpet pidime ka endale lubama kuna need ise tulid meile rajal vastu. Sammusime seal 2h ja olenevalt allikast oli see siis 9/12km :D Sillad on veidi hirmsad. Aga metsas saatis meid sõnamäng, möla oli peetud.
Nüüd on lihased ja kann valusad.


trennipäevik

Neljapäeval olime tublid ja sõitsime kolm komplekti hobuseid: B ja C, A ja E, K ja T. Ja sadulasaaga jätkub. B tundus alguses mitte kuigi hea, pea laiali otsas ja lihtsalt ringi jooksev. Sundisin end mitte liialt ratset kasutama ja proovisin järjekindlalt treenerilt saadud nõuandeid rakendada. Tundus täiesti tühi töö aga nühkisin kohusetundlikult oma serpentiine edasi, hoidsin ratsmed ühepikkused ja togisin säärega kus vaja. Ja siis sain tulemuse, läkski heaks ja õigeks. Isegi galopp oli ühtepidi lootustandvam kui varem. Justkui preemiaks väike motivatsioonipakett. C ilmselt oli nagu ikka, hetketi ehk rutakas. Aga ei mingit käiguvahet. A ja E olid päeval pätid ja trennis veidrad, kui nii võib öelda. A pani niisama pikali komistamisest ja E, kuigi esialgu näitas arengut, otsustas protestida suure putuka vastu ja polnud enam nõus koostöölepingut jätkama. Eks uuel päeval uus katse. T oli kohe täitsa veider. Pealtnäha tubli aga seest täis ebakindlust. Galopis tahtis õhku hüpata ja tundus nagu äksi täis aga mine tea, vb vahtis niisama ringi. Kui kohaneb, tulevad ka helgemad trennid. Koplisse lastes hüppas nelja jalaga õhku ja pani galopis minema. Viis minutit hiljem, kui kõiki söögile kutsuti, tuli jooksuga tagasi. Nunnu.

Reedel jõudsime enne vihma ainult kaks komplekti sõita. B ja H, T ja K. Trenni jätkasin B-ga samamoodi nagu eile ja oli samamoodi päris hea. Vähemalt mingi järgmine tase vahepealsega võrreldes. Saab juba pikemalt ka teha ilma põdemata. Galopp on aint veidi mahajäänum. Aga ega ma ei kiirustagi. Teise komplektiga käisime maastikul, proovisime teha pikalt järjest traavi. T käitus üle ootuste hästi, ei teinud lollusi ega midagi. Ainult täitsa märjaks läks, tal paks karv ka. Järves käisime ka jalgupidi, T nagu kala läks otse sisse ja K oli isegi nõus järele tulema ilma suurema protestita. Kogu ring tuli ca 8,5 km ja sai täitsa piisavalt kiiresti läbitud. Lisaks jooksis väike-B sadulaga platsil veidi, lahkudes meie meeldivast seltskonnast omal algatusel. Õhtupoole jäi vihm järgi vahepeal ja sain E ka ära sõita. Oli suht hea isegi, kuigi galoppi peale paari tõste ei teinud, sest vöö oli veits pikk. Lisaks käis A kordel ja C külalisratsanikuga sõitmas. Kordaläinud päev - 8 hobust tehtud.

Laupäeval tegelesime pool päeva põhuveoga. Õhtupoole tegin E-le patsid pähe ja filmisime. Päris korralik trenn tuli, selliseid peaks rohkem olema. Et võtad kätte ja teed ja natuke punnid ka ja saabki palju parem. Siis võtsime ette B ja K. Tähtis päev, sest oli B esimene maastik. Alguses oli veidi ärevil ja tegin platsil paar tiiru. Metsas puhises aga käitus tublilt. Minu pulss poleks kontrollist läbi läinud. K oli väga hea turvahobune. Enamuses tegime sammu, paar lõiku aint traavi. Viimasena tegin T-ga platsil päitsetega ja sadulata minitrenni. Raske oli seal täisistakus istuda, jalad olid kohe väsinud pärast. Tundsin ennast lõbusalt üleminekuid tehes ja ei viitsinud millegi keerulisemaga tegeleda.

Brooklyn

Vahepeal käisin Soomes Rutsil ja Remarkil külas, olid toredad ponid ilusas tallis. Veidi linnatallilik pidamine aga inimesed olid toredad.

Siis sai minu tulevaseks võistlusratsuks Brooklyn. Pole vist enam eriline saladus :D Hobune elab praegu Võrumaal. Väga palju praegu trenni ei tee aga käisime Kilgis kahepäevases "treeninglaagris" kuna maal nii palju parme, et polnud võimalik treener Marist sinna kutsuda. Osutus üle ootuste heaks käiguks, hobused said harjuda nii maneeži kui väliplatsiga, värviliste lattide ja muude asjadega. Minu noorele oli niiiii palju uusi asju aga ta oli nii tubli :) Transport ja laadimine sujusid kenasti, võõrad platsid ja peeglid võttis kiirelt omaks, hirnatas palju kordi aga ei käitunud ettearvamatult. Pigem väsis nii ära, et esimesel päeval ei hakanud trennis galoppi üldse tegemagi :D Hea oli piiritletud platsil sõita sirgeid ja saada aru, mida ma siis seal seljas tegelikult teen või ei tee. Teisel päeval tulime ka traavilatte ja hobune sai ruttu aru, mida tahetakse. Niiet võin tema suhtumisega väga rahul olla.

Trummi on ka uue inimese otsingul, sest tema aeg Kilgis hakkab läbi saama. Eks näis, mis elu toob, loodaks ikka mõne aruka lapse leida. Poni on endiselt väike numpsik :)






Piltide autor Mari Ann

nii hea

Vahepeal käisin neli päeva Trummi sõitmas, mõnus ja oma oli :) Sõitsin niisama platsil ja hüppasin krossitõkkeid ja sõitsin sadulata, et vaheldust oleks. Kuna ma tavalisi takistusi vedada ei viitsi, siis krossikad on ideaalsed ja sinna olid mõned uued väiksed tõkked ka tekkinud. Poni hüppas neid hea hoo ja null passimisega :)

Kelly ja Heleni juures sai ka üle pika aja käidud ja uue lemmiku sain ka sealt :D Meeldis juba varem aga nüüd veendusin, et sõita ka mõnus :) Natuke toores veel aga ehk saan kaasa aidata tema treeningteel. Selline sportiludus.




Ühe vähe suurema sõbra sain ka, kellega on mõnus metsas kulgeda. Selline ehtne tulevane turistimaasu, kes on enda suuruse kohta väga tundlik ja lihtne sõita, müügis kah.


Piltide autor Kristin Kaur.

tallivähesus

Ega väga millestki kirjutada pole aga... :D Trummi juures käib juba tükk aega jälle tema ponitüdruk. Viimane kord oli nii mõnus sõita, suure soojaga soojenes ka poni üles. Sõitsin platsil, hüppasin krossiväljakul üht tõket ja jalutasin mööda teed. Kapju sain ka nii mitu korda timmida, et jäin väga rahule :)
Vahepeal jõudsin jälle ühe suure hobuse selga paar korda. Sõitsin western varustusega ja see oli päris äge :) Ainult et minu harjumine suurte hobustega pole sel aastal üldse nii hästi sujunud kui ma ootasin... Eks jätkan proovimist, peab ju kuidagi saama :D

Päris õigesti öeldud: http://www.psdressage.com/viewarticle.php?id=1952
http://www.eurodressage.com/equestrian/2015/05/15/klaus-balkenhol-why-trainers-push-horses-too-fast

põssaponi

Niisiis pildis oli, nüüd kirjas ka. Remark läks ära. Minu seni kõige andekam ja usaldusväärsem poni. Esimene, kellega ma läksin igale poole ja ta mitte kunagi ei kahelnud. Isegi kui tal olid silmad punnis peas, siis ta läks, justkui ratsanik oleks püha lehm kelle lolle ideid teostama peab. Esimene, kellega ma tundsin ennast maastikul nii hästi, et varem pole nii olnd :) Ei kartnud ta ka mitte midagi, vabalt võis kruusateel traavida kui auto tagant mööda sõitis. Hobune, kellega võis igal pool lõdva ratsmega jalutada, sest ta ei hüpanud alt minema. No ma võiks pikalt vist jätkata mida kõike ta hästi tegi :D Mõtlesin juba, et ei panegi teda enam uuesti müüki, tegin plaanid terveks hooajaks. No ja see on ka reegel, et kui arvutad, kas võistelda ühekordsete litsentsidega või osta aastane, siis teine variant on kindel garantii, et palju võisteldud ei saa :D Igatahes Soomest kirjutati, sealt samast tallist kus Ruts on, et ühed vajavad just sellist poni nagu mul on. Ja nii nad tulidki vaatama ja kohe treileriga ja 11a tüdruk proovis ja poni võeti kaasa. Poni käitus tüdrukuga väga ilusti :) Oli rahulik ja tähelepanelik ja seisis ilusti puhastamise ajal ja trennis tegi kenasti kõik ja hüppas ja nii. Viskasid okserilati peale kirka jope ka, et poni reaktsiooni näha, aga ta isegi ei vaadanud :) Tüdruku silmis olid tuttavad emotsioonid: kõigega nõus et oma poni saaks ja rahul sellega, et poni edasi ajama ei pea :D Praegu on neil ka Soomes kõik sujunud, ta sai väga head omanikud ja suvel lähen ponivennakestele külla :)

Ise olen käinud Trummi juures nüüd. Hästi tuttav ja kodune ja oma aga käitub nagu eluvõõras nuumpõrsas :D Ehk siis kui näeb, et taskust miskit võtad, siis kohe nina pihus, vaata et sõrmed alles jäävad :D Märkab talli vahekäigus iga kõrrekest ja õues iga tärkavat rohuliblet! Aga kui muidu on tuntud kui stoilise olekuga poni, siis märkab ka mingeid selliseid asju, mida ma isegi ei näe. Käib õues ringi nagu poleks ühtegi lindu või objekti enne kuulnd ega näind, vahib ja võpatab ja kahtlustab. Kas nii juhtub põssaponidega, kes üle poole oma elust talliboksis veedavad?

Trumm Lätis, ponid Soomes

läinud nad ongi...
Pilt: Kelly Ilp

Pallase võistlus

No see oli ikka täiesti õudne. Ma ei vaidle vastu, et ma väike nõrguke olen aga ma loodan, et mina ja mu hobune liiga suurt vaimset traumat ei saanud :D Peale starti panid kõik niimoodi ajama, et üle jää ja kändude, hobustel jalad risti-rästi :D Ma muidugi oma hobust ei talitsenud siis enam. Rajamärke polnd ka esimestel aega õigesti jälgida :D Krihvideta kiilasjää peal ei ole tore sõita. Ma vist ei taha enam kunagi jääga võistlema minna, isegi krihvidega mitte... Igatahes üks hetk mulle aitas, hüppasin hobuse seljast maha ja õnneks Linda ja Rekkor jäid koos meiega teistest maha. Kulgesime siis normaalses rütmis vastavalt pinnasele, mis tähendas, et jõuad hoo üles võtta ja siis jälle jää ja samm... Ja kaks korda ussikese moodi läbi metsa puude vahelt ja üle langi, meie ikka sammus. Ei ole mõtet hobust lõhkuda on minu arvamus. Seetõttu tuli kiirus alla 10 km/h ja kvalifikatsiooni ei saanud. Meil see niikuinii olemas.


barefoot 2

Nii info talletamise mõttes siis veel mõned välja nopitud asjad.

Söötmise kohta:
Hea pilt http://naturalhorseworld.com/newsite/how-minerals-affect-horses-hooves/

Kliima kohta:
Many of us live in "horse-unfriendly" climates.  If the annual rainfall where you live is more than about 30 inches (75 cm), the ground is too soft for hooves to get sufficient concussion and wear. This means we have to take extra care to help their feet stay healthy, more than for horses that live in "horse-friendly" climates where the rainfall is less and the ground is hard and dry. A shorter time between trims, the quality of the trim, and the use of hoof boots for riding on rocky trails become extremely important in rainy climates or during rainy times of the year. http://www.barefoothorse.com/

For barefoot riding (without hoof boots), it's usually important that the riding terrain reasonably match the living terrain. For instance, a horse that lives on soft pasture and spends time in a stall can almost always be expected to grow a foot that will comfortably perform in the arena or for light trail work. The same living terrain will rarely forge a hoof that can work on gravel roads and rocky trails. To quote Dr. Bowker, "Bed your horse on the terrain you ride." http://www.hoofrehab.com/ArticlesPDF/Pete%20Ramey%20Q&A.pdf

Värkimise kohta:
How the typical "pasture trim" makes horses sore
While some thoughtful farriers are helping their clients go barefoot, others have not yet learned how to do the wild-horse trim, which differs in important ways from the conventional "pasture trim," where
-- The toe callus is trimmed away; then the thin sole cannot protect the coffin (pedal, P3) bone.
-- The bottom of the wall is left flat on the ground, as in preparing for a shoe. A flat wall encourages flaring in the barefoot hoof. Flares are painful, like pulling your fingernail away from your finger.
-- The "pasture trim" often ignores a forward-flared toe, leaving a stretched white line and poor connection to the coffin bone, thus the horse is "sore on gravel" and on rocky trails.
--The forward-flared toe causes late breakover and toe-first landing, leading to "navicular" pain and atrophy of the cushioning structures in the back of the foot.
-- The heels are left long; overloads the "white line" (laminar tissue that connects wall to bone) in the toe area, leading to the hoof capsule migrating upwards on the bony column of the pastern.
-- Frog infection is often ignored; encourages toe-first landing due to frog pain.
http://www.barefoothorse.com/

Igasuguseid artikleid: http://www.hoofrehab.com/Articles.html

Väidetakse, et raudadeta treenimise ebaõnnestumisel on suurteks vaenlasteks inimese poolt loodud asjad nagu tallid, koplid, kummimatid, kõva pinnase vältimine, melass müslides (liigne suhkur), liiga palju noort värsket rohtu (liigne suhkur). Ja kindlasti ei toimi ükski muutus kiiresti, arvestades kui kaua kabi välja kasvab.

Ja veel midagi huvitavat, et panna hobune koplis liikuma:
https://www.google.ee/search?q=paddock+paradise&rlz=1C1LENP_enEE497EE497&espv=2&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=vl0EVYyQBcnbaqSxgQg&ved=0CB0QsAQ

Artikkel, kus ei usuta, et see toimiks (just aretuse tõttu): http://www.thehorse.com/articles/10091/the-barefoot-horse-romance-vs-reality