Ikka ja alati tublid ponid...

Ma ei teagi millest alustada ja kuidas alustada... Läinud on nagu ikka, vahepeal paremini ja siis halvemini ja jälle paremini. Trummiga oleme natuke koolisõidupoolsemat trenni ka teinud vahelduseks. Muidugi üks põhjus on meie ärasõidetud pinnas... Ei raatsi väga palju oma hobust lõhkuda seal hüppamisega... Üks hüppetrennine asi sai tehtud Aneti pilgu all, me siiski täies õhinas ei säranud kuid hüpatud me saime. Koos vahepealsete naerukrampide saatel :D:D Ausõna naerdes on raske hüpata, ei tasu väga proovida... Trumm avastas mingi staffi ukse juurest ja pani improvisatsiooniga minema, ei tea kas proovis suure hoo pealt kapriooli teha või mida... Igatahes nalja sai ja vigu ma ka tegin ja Anett seisis keset parkuuritrajektoori jne :D Riksil paistab kõik hästi minevat uues kodus. Lausa esimesed võistlused sai tehtud :) Veskimetsas käis Laste Ringil 70cm parkuuri sõitmas. Puhas sõit! Väga rahul olen, võõras koht ja üldse vähe hüpanud jne jne. Oleksid kõrgemat ka läind aga poni väsis ära ja siis ei saand. Sai siis 7. koha, viis autasustati, kokku oli 20. Kaheosaline parkuur. Eks ma ise tean ka veel vähe sellest võistlustepäevast...

Hüppamised

Olen Trummi visalt edasi treeninud parema hüppamise suunas. Eelmine nädal sai tehtud lisaks nendele ridadele ka üks hüppetrenn parkuuridega. See oli siis võimalus kontrollida tehtud töö mõju. Takistused olid kuskil 70cm ja tulime kahte eri parkuuri. Tunda oli, et hobune oli õppinud vahepeal, läks takistustele paremini peale, hoog oli parkuurile vastav. Kohe selline tunne tekkis, et võiks väikest parkuuri võistelda. Alguses kui üksikult tulin, siis ühe lattaia ees poni tõrkus. Mina proovisin, et mis siis juhtub, kui ma midagi ei tee. Õnnetuseks samm ka ei klappind sel korral ja ronisin ise ette. Tulemus: hobune ei tee ka siis mitte midagi :D Suht naljakas oli ja see jäi ka meie ainsaks tagasilöögiks, muidu ei tõmmand ühtegi latti alla ega midagi. Kui samm ei klapi on ainult ja ainult kõige tähtsam sadulas istuda, siis poni hüppab ise alt välja ja hüpe on puhas ja saab kenasti edasi sõita. Seda tundsin ka jällegi. Kui suurt hobust sellistel takistustel see nii väga ei sega, siis väikest 139cm-st poni küll. Kui ise ei tee vigu, annab tema oma osa suurepäraselt.

Vahepeal käis Anett sõitmas, mis on ülihea :)

Eile tegin jälle rida Trummiga. See on suurepärane, kui saab kevadenergia suunata hüppamisse. Vastasel juhul tuleks mul ise poni provotseerida, kui ta uimarott oleks, sest vaja on hoogu ja indu, poni hüppab pooleldi inertsist nagu ma maininud olen. Me räägime siinkohal siis karvasest pohhuistliku loomuga eestlasest eelkõige, poniklassi värgitud väikene sporthobune on natuke teine asi reeglina. Alguses panin maalatt-väike tõke-maalatt-väike tõke-maalatt ning pea 4m vahedega. Seda ta ei händlind ära ning siis kohendasin natuke lühemaks. Eesmärk oli siis talle pikki vahesid tutvustada. Tulin seda mõlematpidi. Lõpus tõstsin lattaiad kuskil 70cm peale ja eest ja tagant võtsin maalatid ära, keskele jätsin alles. Siis oli süsteem tubli 7m vahega, võis ka natuke üle olla. Poni töötas väga kenasti kaasa. Oli tunda, kuidas hobune viimase fulee pikkust ise proovis õigeks määrata ning tõukas end edasi ja haaras takistusi meeldiva aktiivsusega. Sellega lõpetasimegi :)

Trumm võimleb

Jah, see väike-kõige-kiftim-poni teeb natuke trenni. Energiat on tal endiselt olnud. Esmaspäeval oli reaalselt tunda, kuidas asi hakkas käest ära minema :D Siis ma ehitasin talle rea kaheksa latiga (1 väike takistus, 3 kavaletti, 4 maalatti). Siis ta sai seal oma energiat välja võimelda ilma et tal oleks aega olnud muule mõelda :) Ja lisaks suurepärane algus meie uuele treeningprogrammile. Teisipäeval polnud energaülejääke tunda enam. Aga rea ehitasin ikkagi. Seekord lattaedade süsteem, mille ees, järel ja keskel maalatid/kavaletid. Alguses venitas end pea püsti üle kuid siis hakkas töötama :) Kuna panin keskliinile, siis saime igast pöördest tulla. Ühes suunas tuli nagu paremini välja, sest talle esimesed nurgad väga ei meeldi ja sealt tuli suurema poweriga peale. See on tema puhul isegi tervitatav, sest ta on liiga hästi tagasivõetav ja ei innustu alati piisavalt. Ponid siiski lendavad pooleldi inertsist takistustest üle... Igatahes oli ta tubli, midagi halba pole öelda. Järgmine kord peaks vahesid pikemaks panema, et harjutada erinevate vahedega süsteeme ja ridu.

Trummil on kevad

Käisin täna Trummiga ratsutamas. Sammus ja traavis ei saanud midagi aru aga galopis andis teada, et tal on energiat üle :D Traavis väga kokkusõitmist ei nõudnud, küll aga edasiminemist ja tagasi tulemist. Mul on selline hüppamiseks ettevalmistamise tuju periood peal. Galopis oli naljakas :D Nagu tahtis pea jalge vahele tõmmata ja kitsehüppeid teha aga samas teadis, et ta ei tohi käest ära joosta vms :D Ja siis oligi nii, et ta tegi norm kiirusega galoppi ja vahepeal raputas pead ja hüppas natukene maast kõrgemale kui tavalise fuleega. Nägi välja nagu selline ettevalmistus suureks allaviskamiseks :D Siis andsin ratset järele ja ergutasin teda häälega edasi jooksma, st andsin võimaluse kiiremaid ringe teha energiast vabanemiseks. Seda varianti ta kasutada ei tahtnud, kiiremini jooksma ei hakanud, selle asemel väänles ikka endises galopis :D Vb ta lihtsalt teadis, et ta ei tohi käest ära joosta. Allaviskamiseni ta siiski ei jõudnud, ma panin ta kordele. Seal provotseerisin ja siis ta tegi samamoodi veel nagu sadula all, võimsamalt ainult. Aga ei mingit suurt rallit. Samas see oli teada ka, et midagi väga hullu pole, sest kui oleks väga suur hoog peal olnud, siis ma oleks juba maaühenduses olnud :) Igatahes pärast tegin veel galoppi ja mõtlesin et vb oleks võinud kordetamise vahele jätta. Aga kust ma teadma pidin, et midagi hullu polegi. Galopp oligi siis selline ilma eriliste nõudmisteta minu poolt, tegime edasisõitmisi ja tagasivõtmisi. Tal ennast kokku koguda ja tagumist otsa veel suuremasse töösse võtta ma ei käskinud. Ja lõpuks oli ta märg!!! Sellist asja pole ammu näinud ja trenn kestis vaid pool tundi! Eks ta siis seal õhinas oli jooksmisest :D Ühesõnaga tore huvitav trenn oli, poni jooksis mõnusalt pikalt :)

Riksi kohta nii palju, et käisin teda pühap vaatamas aga ta puhkas L-E :D Neil olid võistlused ja E on niikuinii kõigil puhkepäev. Ja ta oli nii mõnus ilma kõhuta :) Piiratud söötmine teeb ikkagi hobuse välimusega imesid! Olgu see sportrezhiimil söötmine nii kaugel hobuse normaalsest elust kui ta on aga eelistan seda rasvarullidele.

Riksu esimene trenn

Täna siis tegi Riksike oma esimese trenni Järve tallis. Tagasiside on õnneks positiivne. Sadulaga võib tõenäoliselt probleeme tulla aga selle teemaga ma katsun tegeleda. Sai lühikese trenni ja olevat olnud tõsiselt tubli, ei kartnud jne. Trenni alguses oli krampis olnd aga siis rahunes maha ja oli niisama superhea, pehme ja mõnna. Valmispanekul oli olnud väga armas ja lastekarja ümber tõmmanud aga talle meeldibki saada patsutatud ja nunnutatud. Peaasi et ta nüüd lastele päheistumist eriti hästi ära ei õpiks :P Loodan, et tal on fänne peale minu ja proovin ikka kursis hoida :D

Riks on Harjumaal

Pühapäeva hommikul puhkas Riks niisama koplis päikese käes ja vaatas, et küll ma olen varajane. Tuli minuga hea meelega kaasa, aimamata mis sündima hakkab. Egas midagi, fliistekk selga ja auto peale! Ära ehmatas, leiba ei julgend ka võtta. Tuli vapralt siis peale ja sellesse asendisse ta jäigi. Sõidu ajal ei julgend süüa ka. Nii kartis väike Riksike, et mis nüüd siis küll toimub. Siis jõudsime tema uude koju - Järve talli. Ta sai endale kena väliboksi, kus silo juba ootas. Hakkas rõõmsalt sööma. Ja nüüd nii ongi, et Riks elab seal. Hakkab lastega koos treenima ja eks näis mis edasi saab. Minul on igatahes väga põnev, sest ei tea ju ette, kuidas asjad paika loksuvad. Loodame, et hästi :)

Täna käisin teda ka vaatamas, aga ega ta vist väga ei hoolinudki sellest. Oli viidud üksinda koplisse teiste hobuste kõrvale ja ta oli väga ametis teiste hobuste vaatamisega. Nii uus ja nii põnev ju! Jooksis ka aia ääres ja passis niisama ringi. Meie põgusal kohtumisel jooksis mulle vastu ja tegi nunnut nägu. Aga selline ta ju ongi. Homme proovivad temaga sõitu teha ja eks siis saab kuulda, kuidas ta end üleval pidas. Sadulas on ta viimase kolme nädala jooksul igatahes ainult korra käinud :D Aga lisaks kordel ja lahtiselt ja see üks kord oli väga hea. Niiet ei tohiks probleeme olla :)

teised ponid on ka tublid

Täna siis läksin ahvidega ratsutama. Mõlemad olid kusjuures üllatavalt tublid, arvestades veel seda, et nad käisid viimati sadulas peaaegu 2 nädalat tagasi :) Kõigepealt sõitsin Vigriga. Tegime vaid sammu ja traavi. Hoidsin teda allpool erutuvuse piiri ja läks päris hästi. Vahepeal tahtis veidi ratsmest loobuda kuid suutis siiski rahulikuks jääda. Riks oli üllataja, positiivses mõttes. Seljas oli täiega teistmoodi tunne, jooksis kuidagi nii jõuliselt ja hästi, paremini kui varem. Püsis kenasti aitamisvõtetes kõigis allüürides ja jättis endast väga hea mulje. Esimesel galopitõstel pani korra tagant ülesse ka :D Eks sellest puhkamisest ja rohkemast sees passimisest on energiat ka kogunenud. Ühesõnaga jäin väga rahule talliskäiguga :)

ponilised eesotsas kapten Trummiga

Heietan siis natuke oma superponist... Igatahes täna lasime ponid niisama kolmekesi vabalt maneeži. Alguses mõtlesin, et lähen ahvidega sõitma aga jube külm oli ja teistel oli veel trenn ka ees. Niisiis puhastasime neid niisama ja jooksutasime. Energiat neil oli ja kift oli vaadata kuidas rallisid. Etteaste tegi muidu uimasuses süüdistatav Trumm, kes paistis silma oma tagant üles viskamiste ja muude trikkidega. Päris ootamatult see mulle siiski ei tulnud, kuna tallis oli näha, et ta silmavaade oli pisut ergas. Talli vahel vehkis peaga ka natuke ja oli üldse pisut teistmoodi. Teised ei pruugigi seda tähele panna. Näiteks meenub mulle üks paari aasta tagune (isegi veel varem veidi) päev, kus ma tõin Trumm sisse ja vaatasin, et tal silm läigib kuidagi teistmoodi. Puhastasin nagu ikka talli vahel lahtiselt, ponil vajus silm ka pooleldi kinni suurest sügamisest ja üldse jättis sellise lasteponi mulje. Mina siiski otsustasin ta kõigepealt kordele panna ja õnn oli, sest ta tegi sellise ralli ja oli nii ettearvamatu, et ma arvan, et keegi poleks vabatahtlikult sinna selga olnud nõus minema. Mina too päev eelistasingi mitte minna. Selline juhtum oli ka kunagi, kus alguses samamoodi õuest sisse tuues oli pilk vähe teine aga poni ise muidu rahulik. Panen mina siis valmis ja ise seletan teistele et näe ei tea mis pulli täna saama hakkab et poni vähe kahtlane. Teised vaatasid poni ja küsisid et kas ma teen nalja ja ei taht nigu uskuda. Kordet ma tol korral vist ei viitsind millegipärast teha ja otsustasin riskida. Nu 20 min pärast peale seda, kui mu poni talli vahekäigus lahtiselt tudus, lennutas ta mu alla nagu küpse õuna. Ja seda oli ette näha. Peale seda hakati rohkem uskuma mu tähelepanekuid.
Nüüd rääkisime Triinuga msnis veel Trummist ja tema algusaegadest ja vormist ja no ta on ikka meeletult muutunud. Alguses oli viimane nässakas, uimarott pealekauba. Ei osanud istuda ega astuda, oli nii hädas, väike vaene loll Trumm. Aga aastatega on õppinud vääääga palju. Siiski on jäänud omamoodi poniks, kes elab vaikselt oma pohhuisti elu omas mullis aga kui on vaja kadjama panna, siis teeb seda järsku ja ette hoiatamata. That's my boy (H)

Suvine vormis Trumm :)

külmapühad

Minu auto aku otsustas, et on liiga külm ja soovitab ka minul kodus püsida :) Tema püüdluste kiuste olen ennast ikka bussiga kooli vedanud ja tallis ka teistega käinud. Korra püüdsin gorillaga kokkulepet saavutada, peale visa krokode ignoreerimist ta ei suutnud enam tõmbamisele vastu panna ja siiski käivitus ja karistuseks pidi tallis käima. Külma tõttu on hobused suht palju sees, sest jootjate jäätumisega juba oli probleeme. Igatahes vesi on tähtsam kui jalutamine. Viimase kompenseerime siis sunniviisilise liigutamisega. Ratsutamiseks on veidi jahedavõitu olnud mistõttu korde on teemas.

Suure puhkamisega ei viitsi ise ka enam suurt miskit teha ega ratsutama minna. Trummiga korra siiski sõitsin, sest isu tuli parima poni järele. Tollest trennist väga midagi ei mäletagi. Küll aga mäletan ühte varasemat trenni, kus ma hüppasin ka väheke ja kus Trumm oli lõpuks hämmastav. Alguses ei viitsinud ta väga punnida aga utsitamine oli asja ette. Kõige imelisem tunne oli siis, kui ma sain öelda: "Triin, vaata, ma tulen seda okserit ja samm klapib!" ja samm klappiski :) Ma suutsin poni niivõrd aktiivseks sõita all, et ta galopp oli spordiloomale kohane ning väga lihtne oli ise tema sammu pikkust korrigeerida. Niimoodi oli jumala lihtne hüpata :P

Raske on... ostke poni ära

Asjad on praegu sellised, et tahaks Riksi maha müüa. Ta on kõvasti arenenud ja toredaks poniks muutunud, hüppab parkuuri ja on muidu mugav sõita. Tore on muidugi, kui Triinusid ootavad tallis kolm kifti poni, kuid see on meile liig... Kui vähegi tahta muud elu ka elada, siis 2 poni oleks meile veel paras aga kolm on liiast. Lisaks veel fakt, et enamus nädalavahetusi oleme me Tartust ära, mistõttu ponidel on niigi väike koormus. Ja kui me siis 3-4x nädalas talli jõuame, läheb seal kohe tundide kaupa sest kõik kolm on vaja ära sõita ja kasida ja tegeleda. Oleks mõistlik piirduda kahega. Seda enam, et kui üks meist käia ei saa, siis on kolm poni teisel teha veel suurem koormus ja kedagi ju tegemata jätta ka ei taha... Nii siis rabeled ja paned kogu oma tähelepanu hobustesse. Muidugi on veel rahaline pool ka ja seda teavad kõik, et raha pole kunagi küllalt... Ahjaa, ma ennem ei selgitanudki, et meil on ühised ponid. Triin on Triin, mis seal ikka vahet on, mõlemad veel väiksed blondiinid kah :P Teise Triinu oma on siis Vigri, minul on Riks ja Trumm on tegelikult Aneti poni aga kuna Anetti pole siis on ta minu poni :P Ei ole ju segane :)

Täna talli ei lähe, kuna kooli palju ja haigust veidike kallal jne. Eile oli päris normaalne päev. Triin sõitis Trummiga, mina Riksi ja Vigriga. Trumm vist oli tore nagu ikka ja kõrvalt vaadates oli ka päris kobe, nu nagu koolisõiduvõistlusel võiks juba sõita :) Riks oli alguses väheke pea laiali otsas aga lõpus pühendusid tema rakukesed töö tegemisele ning jäin rahule. Täpsemalt rääkides siis alguses ei vastanud korrektselt ratsmele ja oli natuke rabe. Lõpus tulime galopis latte, st 20m voldile oli iga veerandi peale üks latt pandud ning tema hea galopiga oli võimalik tal samm kõikide lattide ette täpselt sõita, ilma et oleks kaugelt tõuganud või traavile jäänud. Vigri oli ka kenake, eriti võrreldes eelneva korraga. Tegime rahustavat tööd, et mitte jõuda tema üleerutuse piirile. Galoppi tegime väikesel voldil ja see andis hea rahuliku tulemuse, nimelt meeldib talle kiire galopistart. Tõenäoliselt oli kõigis allüürides puudu liikumise puhtusest ja just avarusest, kuid hetkel on tähtsam vaimne pool ja rahulikkus. Kui selles stabiilsuse saavutab, siis on, mida edasi sõita. Ta lihtsalt ei ole päris klassikaline poni vaid natuke keerulisem. Äkki siis jõuab kaugele ka :)