Crite

Laupäeval ja pühapäeval käisin siis Niitväljal Critega ratsutamas. Laupäeva hommik oli see vist, kui Laura niisama msnis küsis, et ega ma ratsutama ei saaks minna. Hmm, no tegelikult saan küll, täitsa sobib, ma ju Tallinnas ja midagi pole otseselt teha. Okei, otsustatud. Kuna ta aga kapivõtit anda ei saanud ja Mare ka parasjagu Niitu ei läinud, siis võtsin kruvikeeraja kaasa :D Muukisin vabalt kappi sisse ehk siis keerasin kruvid välja. Ja mitte kedagi ei huvitanud, keegi isegi ei näinud... Ja alati kui lähen sinna, siis ma olen ikka suht 97% jaoks täiesti võõras nägu ja mitte keegi ei piuksu, et ma lampi lähen võtan ühe hobuse ja lähen ratsutan :D Sõita oli jällegi mõnusam kui varem :) Areneb ikka palju see mära viimasel ajal ja ma ise õpin ka teda iga korraga rohkem tundma. Laupäeval tahtsin õue minna aga vihma sadas ja siis pidin maneežiga leppima. Pühapäeval olid õues võistlused ja pidin jällegi maneežis sõitma. Veits passis Havensi plakatit ja tagumist nurka aga muidu oli ok. Tegin päris korralikud trennid. Avastasin jälle uued meetodid kuidas ta toimib ja mida tegema peaks seal seljas. Traavis on juba väga hea, stabiilne, täisistakut saab vabalt teha, traavisiseseid üleminekuid. Ma vist peaks uuesti mainima, milline mega liikumine sellel märal on :) Ja kui kenasti ta istaku peale traavis tagasi tuleb, Mare on head tööd teinud. Galopis me ei saa veel üksteisest nii hästi aru, tõsted on natuke ebamäärased ja galopp pole nii stabiilne kui olla võiks. Selle vastu siis püüdsime traavi-galopi üleminekuid teha. Tahaks teinekord näha Mare temaga sõitmas, saaks näha kuidas toimib. Teisel päeval lisasin kannused ka varustusse, siis oli lihtsam kokku sõita. Kokkuvõttes siis meeldis, jätsin oma ratsutamisasjad ka Niitu.

Stardid läbi aegade ja mis saab edasi

Kuna mul tekkis sellel teemal sportlik huvi, siis nüüd näete vasakul all listi minu startidest kõikvõimalikel võistlustel, mis meelde tulid. Ilmselt keegi seda joru läbi lugeda ei viitsi aga see on mulle endale heaks kohaks, kus nimekirja pidada, et meelest ära ei läheks. Statistiliselt on siis hetkeseisuga kokku 24 starti, millest 15 Trummiga, 1 Vigriga, 2 Rutsiga, 2 Traxikuga, 1 Terminaatoriga, 2 Heidiga ja 1 Ravatiga. Trummiga 9 koolisõidus, 4 takistussõidus, 1 kestvusratsutamises ja 1 kahevõistluses.

Mis saab edasi, pole päris täpselt selge, kuid siiski. Trummiga sõidab Anett ja kui ta helde on, siis saan ma nendega koos veel võistlema minna :D Hetkel mul sõiduhobust ei ole, kuid juulis sõidan Niitväljal Critet, see tõotab tulla huvitav kogemus. Peale seda augustis tõenäoliselt ma väga midagi ei tee ratsutamise vallas, ma arvan. Kui just keegi midagi ei paku. Ja sügisest, kui uuesti Tartus, siis on variandid järgmised: keegi annab mulle hobuse sõita, ma ostan ise endale müügiponi jälle või hakkan tegelema hoopis mingi muu hobiga :) Pagan seda teab, mis parim on...

Siit ka väike märge selle kohta, et pakun ratsastusteenust ponidele ehk siis väljaõpe, ettevalmistus müügiks või võistlusteks. Suvel paiknen Harjumaal (Tallinn-Keila suund eelkõige) ja alates sügisest Tartus. Kui keegi teab kedagi, kes otsib ponile ratsastajat, siis oleksin õnnelik, kui saaksin kasulik olla. Tartus tõenäoliselt saaksin koha heasse talli mõistliku hinnaga ning tõenäoliselt oleks ka võimalik võistlemas käia suht tihti. Annan endast kõik, et poni areng ja elu oleksid suurepärased.

Ihaste võistlus

Täna sai siis Ihastes 70cm parkuure sõitmas käidud. Jällegi Vigri ja Trumm üheskoos. Vigriga sõitis seekord Raili Märdin. Kahjuks neil päris etteaste ebaõnnestus, 2 tõrget esimese takistuse ees. Lõpus väljaspool arvestust läbisid kõik takistused. Trumm oli tubli poiss, jooksis kenasti ja ei kartnud eriti midagi, niisama passis ainult. Kõigepealt sõitsin mina parkuuri, puhas oli. Soojendusplatsil läks ja hüppas, samm klappis. Võistlusplatsil oli rohkem vaatamist, kuid samuti probleemideta läbisõit. Tuleb lihtsalt sügaval taga sadulas istuda, ratset hoida ja sääre/kannusega peale sõita. Küll tema siis juba ise hüppab ja endal on vaja vaid hüppeistakusse minna. Kannus oli mul ka hea pikk, millega ribides surkida :D Kuna ma pole poniratsutaja, siis mulle piirangud ei kehti. Veidi lahtine vb olin seal sadulas aga enne starti oli ikka väga jube olla ja peaeesmärk oli see õudus läbi sõita. Koolisõiduvõistlusega võrreldes väga harjumatu. Esiteks peab parkuuri kohapeal pähe õppima, skeemi saab kodus miljon korda läbi sõita. Teiseks on ta veel sellel alal ebastabiilne, tulemus on täielik loto. Skeemi puhul sõidad vaikselt ette ja tead, et tavaliselt tuleb ikka vähemalt 60% ära. Takistussõidus ei tea, kuidas ta platsi ja takistustesse suhtub ning kuidas samm klapib, lihtsalt loodad parimat :D Eks lootust on, et ta selles ka stabiilsemaks muutub, vaja lihtsalt harjutamist. Igatahes sõit oli mõnus puhas ja saime roseti ka. Õigemini mina sain, sest autasustamine oli ilma hobusteta ja ma pidin poni maha jätma :D Siis oli Aneti kord ja üllatuslikult jäi neil soojendusaega väga väheseks. Tegi seal traavi ja siis öeldakse et ülejärgmine on tema :D No siis käbe veits galoppi ja juba kamandasin ta lattaeda hüppama. Valmistub Anett Holter... Okserit ka mõne korra ja juba minek :D Kappasid kõik ilusti läbi kuni viimasel takistusel kukkus latt alla. Okser oli ja samm läks veits sassi. Kahju aga iseenesest oli väga super see, et sõitsid kõik läbi. Eelmine õhtu ei osanud veel üldse pakkuda, et kuidas Trumm suhtub, äkki tõrgub üldse välja. Ja kõik variandid olid võimalikud seejuures. Selle kohta igati kobe sõit. Võistluskogemusi on ka Trummil juba üksjagu, üritasin kokku lugeda aga ei ole enam meeles... Pea 15 võistlust sain. Praegu läheb veel eriti selles suunas, kuna noor ponisõitja on peal ja võiks ju ennast näidata ja kogemusi hankida. Transportida on Trummi vähemalt ülilihtne, kindel treiku peale mineja ja rahulik reisija. Uute kohtadega ka harjunud, hea meelega tegeleks ainult söömisega. Seekord Ihastes oli päris jutukas :D Soojendusplatsil alguses vestles Vigriga ja pärast üritas teiste hobustega jutu peale saada. Leidis ühe lemmiku ka endale, mingi suur ilus kõrb hobune oli :) Kahjuks nime ei tea. Aga tema poole vaadates silm säras ja vaikselt mõmises ;)

hüppasin:)

Kuna pühap lähme Ihastesse väikest parkuuri hüppama, siis täna tegin ka Trummiga hüppetrenni. Trumm vist minust väga vaimustuses polnud, ma ei viinud ka talle midagi, lihtsalt püüdsin kinni ja vedasin puuri :D Platsil ehitasin natuke takistusi väiksemaks ja need tundusid ikka jubedad... Alguses selga ronisin siis kartsin oma hobusega ratsutada veits.. ebanormaalne lihtsalt. Aga see on see, et paus jääb ratsutamisse ja hüppamisse sisse jne. Teine sadul oli ka ja üldse veider tunne. Aga hobune oli hea, liikus hästi ehk siis erksalt ja pikalt ja hea rütmiga. Ehk siis igati õige suund Anetil! Ainult esimese hooga ei viitsinud järele anda kohe aga kuna oli hüppetrenn siis ma seda nõudma ei hakanudki. Kerge samm-traav, siis traavilatid, kerge galopp, madal peneroll. Ja lõpuks hüpped igasugused. Vahepeal seal hüppas veidralt, korra ka koos latiga. Ma ise üritasin mitte ette ronida ja juba olin valmistunud, et nüüd tuleb järsk alt välja hüpe aga tema lihtsalt hüppas koos ülemise latiga... Muidu oli väga tubli, tulime ka kasti, millel oli latt peal. Ilmselgelt kartsin mina seda 100x rohkem kui tema :D Hullult põdesin ja siis ta esimesel korral ise ka vaatas, et mis see on. Vaatasin et paneb mööda ja juba vaatasin et ta traavilattidele otsa ei komistaks aga ta lihtsalt võttis takistust äärest, sealt kus kasti all polnud vaid ainult latt oli. Normaalne, ikkagi hüppas. Väiksemast pöördest tuli lõpuks nii eeskujulikult seda, arusaadavalt ta väga ei karda selliseid imelikke võrreldes minuga :D Süsteemiga oli ka vähe jauramist, sest vahe oli pea 7m ja taga oli tünnidega lai takistus, mida ta siis kiikas väheke. Korra pani ise tagumisest mööda, korra ma tõmbasin ta sealt mööda, sest samm oli sassis juba esimesel ja ei taha sisse lennata. Lõpuks panime veits kitsamaks ka seda ja läks paremini. Siis tulin seda veel teiselt poolt ka, läks enam-vähem. Rohkem ei tahtnud teda kiusata ega väsitada. Jäin rahule :)

Aegade algusega võrreldes on ikka meeletult tal see hüppamine arenenud :D Eks tulebki harjutada ja harjutada, kui pole loomulikult väga antud seda hüppeasja. Stiil on kohati käpasirutus :D Aga üle läheb kenasti ja pole üldse tegelikult tõrkuja tüüp. Nüüdki tegi mingeid imehüppeid imesammudega, mida ma oleks ise hea meelega lasknud tal mööda joosta :D Lootust on!!! :)

trennid, trennid

Tegelikult ma väga ei saa aru enam, mis mõte on siia kõike kirja panna igavaid igapäevatrenne :D Või noh need ei ole nendel hetkedel igavad aga kuidagi üksluine on kirjutada neist :P Ning mu eelmise postituse lõpu optimism sai ka läbi peale seda kui ma esmasp koolis feilisin haledalt :D Aga see oli pooleldi täielik ebaõnn ka.

Reedel siis sõitsin kahte poni nagu kirjutasin ja Trummiga hüppasin. Laupäeval jätsin talli vahele ja õhtu lõppes linnas... Tegelikult ma tahtsin Vigriga sõitma minna küll aga siis hakkas vihma sadama. Pühapäeval kobisin peale lõunat talli, andsin Anetile trenni ja siis grillisime tallis õhtu otsa :) Trennis tahtsin et nad alguses lati peal jalavahetust teeks aga ei tulnud välja ja siis väikse ristikese peal. Vahepeal käisin ise seljas ja lõpuks tuli Anetil ka mitu korda järjest päris kenasti välja. Õhtu jätkus siis sellega, et mina hakkasin grillmeistriks ja Anett assisteeris mind usinalt :D Ise jäime muidugi oma tööga rahule ja natuke saime rebastele ka viia :)

Esmaspäeval Anett helistab et tal kõik võtmed ja asjad tallis, et ta ei saa ei koju ega talli jne :D No ok, ma siis tulen järele sulle kooli :D Edasi talli ja siis ühes jutis tegime juba trenni ka ära. Hüppetrenn. Kenasti läks, takistused jälle raskemad ja mitte ühtegi tõrget. Ainult ühe lattaiaga oli Trummil mingi teema, no ei näind ta seda takistust korralikult või... :D Lõpus tuli ikka ilusti ka ja väikse parkuurina jne.

Teisipäeval käisin Trummiga ise maastikul. Kokku oli meid lausa 5 ehk siis Trumm, Vigri, Brethila, Memphis ja Muusik olid trennis ning Fränky üksinda jäi koju. Mõnus üle tunni ring oli, Trumm sai kohe aru et sammu peab venitama mitte tippima. Suurema kambaga on kõvasti rahulikum ka ja üleüldse oli tore :) Galopis ainult tahab natuke kiiresti joosta kohe sabas, traavis juba hoiab ise vahet. Ühtegi auku ka ei kukkunud seekord :)

energilised ponilised :P

Neljapäeval helistas Katriin ja küsis kas ma talli lähen. No ei tea, vaatan veel, kas ma viitsin ja blabla.. Aga tead kas Anett läheb? Ta on Leedus. Ma tulen siis võtan su käest võtmed. No ja siis vedasingi ennast ka koos Katiga talli :P Püüdsime Muusiku ja Trummi kinni, panime valmis ja läksime territooriumile kolama. Ma plaanisin lõdva trenni teha ja seega sobis jalutamine hästi. Trumm aga küttis ennast juba staadionil millegipärast nii ülesse nagu tahaks hullu panna. Küünalt jõudis ka teha ja passida ja ringi keerata ja sada häda veel. Saime üle kraavi ja läbi võsa ja igal pool käisime kuni üks hetk tulime võsa vahelt välja ja kari noori sõjaväelasi jalutab vastu :D Nojah, peksti meid siis sealt minema kui me just pihta saada ei taha. Ei tahtnud. Hobused said jälle jõllata neid ja nende autot. Siis olime platsil ja kuna Trumm näitas erilist tegutsemisindu enne üles, siis tuli tal platsi peal joosta ning galopijalavahetusi õhus jms teha. Vahepeal käis Kelly Memphist ka kordetamas. Hobused lahti ja õue ning sellega olid minu ja Kati tegemised tehtud. Kojuminek.

Reedel otsustasin agar olla ja kahte poni sõita. Nad olid taga ja tõin mõlemad korraga ära. Sättisin platsil takistusi. Kõigepealt puhastasin mõlemad ära ja siis võtsin Trummi ette. Varustus peale ja platsile. Kerge soojendus ja hakkasime hüppama. Alguses nagu tundus veits vähe indu. Nagu mitte vastumeelsus jooksmisele aga ei viitsinud tagaotsal väga töötada. Aga kuna hüppamisel tuleb temaga niikuinii teisiti sõita kui koolisõitmisel, siis polnd väga vahetki. Olin igast asju ehitanud, tünni ja muud vedanud. Alguses tulin ühte lihtsat lattaeda. Esimene kord samm hästi ei klappind ja ma vist jäin kuidagi pahasti ning teine kord kohe tõrkus. Veits imestasin, sest takistus ei olnud kole ja paar päeva tagasi Anetil ta ei üritanud ka midagi tõrkuda. Samas tavaliselt alustame madalamast takistusest soojenduses aga ma ei viitsinud alla ronida ja kedagi teist ka polnud. Igatahes panin ta hullu parkuurihoogu jooksma, stekiga andsin ka takka et ta midagi puterdada ei üritaks. Rohkem ei tõrkunud ja alla ka midagi ei tõmmanud. Tünni passis aga kerge stekk ja üle me olimegi. Tulime kõike igatpidi ja järjest, kokku 6 takistust, neist kolm reas. Lõpuks oli juba nagu eeskujulik kiirusponi, kes ise ka vähe mõtlema hakkas ja lõpetasin ära. Jäin rahule :)
Siis võtsin Vigri ette. Panin talle oma koolisõidusadula ja mul oli küll palju mugavam sõita. Tiirutasime platsil ja no kus on alles ponil minekut... Koguaeg aina läheks, no ei viitsi see tibin rahulikult kaasa töötada. Jookseks oma kilometraaži ruttu ära ja läheks koplisse tagasi :D Kiusasin teda seal ja oli juba palju parem kui esimesel korral. Tegime mõned traavilatid ka vahelduseks. Kui traaviga sain enam-vähem rahule jääda siis galopiga ta üllatas mind positiivselt. Kui enne oli galopp veel eriti tempokas sööstmine, siis nüüd lubas end säärtega kokku sõita ja oli enda kohta väga eeskujulik. Tegime mõned üleminekud ja lõpetasingi ära. Arvestades, et ma möllan seal nendega oma õppimisaja arvelt, siis ma olen päris optimistlik :D

MT ja HT

ehk siis maastik ja hüppetrenn. Teisipäeval sõitis Brethila juba hommikust saati maastikul, teisel ringil korjas Vigri sappa ja kolmandal ringil liitus Trumm :D Minu poni jaoks päris korralik trenn, pole ta ju harjunud pikalt ja rahulikult jooksma. Läks täitsa märjaks aga pooleldi erutusest. Arvas ta pidevalt, et nüüd on minek ja tuleb tihedalt sabas hoida et mitte maha jääda ja kui keegi tsipa kiirendas siis oli Trummi jaoks kohe võidusõit :P Aga käitus väga kenasti, väga rahule jäin. Auku kukkusime ka :P See oli nagu multikas. Käisime sammu ja siis Mari ütleb et seal kuskil peaks auk olema, Trumm teeb veel 2 sammu ja karmauhh sisse :D Tegelt see on jumala ohtlik aga see oli naljakas :P Sama kiiresti kui ta sisse maandus, oli ta sealt väljas ka ja käis surmrahulikult edasi nagu poleks mitte midagi juhtunud :D Eriline koomik... Auk ise oli rõve, asfaldi vms sees, teravad ääred, mingi pool meetrit sügav. Õnneks kukkus esimeste jalgadega täpselt keskele.

Kolmapäeval andsin Anetile trenni. Alguses panin neile maalatid, siis madal peneroll ja lõpuks oli paar takistust võistluste mõõtu juba. Kõrvalt oli veits raske tunnetada, mida tasub ette panna ja mida mitte. Trummi esimene hüppetrenn seal aga hüppas kõike kenasti, ei kartnud, ei kavatsenud tõrkuda ega miskit. Vahepeal läks samm natsa sassi aga siis hoogu juurde ja on parem.

KS võistlused

22.mai Saksa juures. Sõitsin siis nii Trummi kui Vigriga skeemi A11. Trummiga II koht, Anetil V koht, Vigriga jagasin 7.-8. kohta ja kahjuks teine Triin Vigriga ei lõpetanud. Kokku oli 12 osavõtjat. Vigri on veel noor jne, ning otsustas lihtsalt tal üle piirdeaia astuda. Mul oli vahepeal jupp aega teda soojendusplatsil taltsutada ja siis kui ise sõitsin skeemi, juba teadsin arvestada.
Trummiga oli jube veider see, et soojendusplatsil oli ta mõnus ja hea, aga kui võistlusplatsile jõudsime, siis täielik uim :/ Nagu mega vahe ja ei tea millest, varem pole sellist probleemi olnud. Anetil oli sama lugu, kõrvalt oli ka näha et no ei liigu tal Trumm. A no roseti said ikka :P See oli ka päris äge, et eestlased näitasid klassi :P Ants Gretega esimene kolmes arvestuses, hea stabiilne ja täpne sõit oli ka neil :) Detailsemalt ei hakkagi kirjeldama, jäin rahule igatahes võistlusega!

Crite, Trumm, Vigri

Nädal tagasi käisin Critega sõitmas. Päris mõnus oli, ta on ikka iga korraga parem. Kohe aru saada, et ratsastajaks on koolisõitja mitte takistussõitja :P Ennem tiksus niisama oma trenni ära, nüüd on tunda kuidas üleminekute ja kõigega töötatakse. Aega oli vähe ja palav oli ka aga muidu oli hästi. Teised juba ootasid ja ma et no ma käbe võtan hobuse lahti ja kõik. Jamh, sadul-valjad-libisev-kaitsmed-pinded-kalossid, veits aega läks vist kogu selle tavaariga majandamiseks :P

Trummiga polegi peaaegu üldse sõitnud, korra vist ainult. Anett kapanud temaga koguaeg ja skeemi harjutanud. Ma siis kolmapäeval ka nühkisin natsa. Kõik paistab norm, hull ei ole, liiga uim ei ole, tõenäoliselt on söödakoguse valikuga jopanud. Trennis oli suht norm, galopp on kõige juram aga mitte midagi vale otseselt. Mudisin ja painutasin ja udjasin teda, töötas päris nunnusti kaasa.

Vigri on meil tallis teine eestlane. Noor mära, vähe sadulas olnud. Temaga olen ka paar korda sõitnud ja proovinud oma panuse tema ratsastusse anda. Vigri omanik on samuti Triin, neile olen trenni ka vahel andnud. Iseenesest on tegu suht toore hobusega, vähe sadulas olnud ja alles õpib kõike. Seega ei saa temalt ka midagi raskemat oodata veel. Aga muidu on hästi tubli, mõikab uusi asju ja nii.

Aga nüüd ma siis lippan, võistlustele minek :) Koolisõit Saksa tallis. Teen 2 starti, Trummi ja Vigriga. Mõlemad hobused sõidavad teise sõitjaga ka veel. Ehk siis üks suur skeemitamine meie talli poolt :D

Trumm naudib

Pean veel lisama seda, et Trumm on ilmselgelt oma uue elupaigaga rahul. Erinevalt tavalisest stsenaariumist (juttude järgi) on Trumm väga kiirelt ja hästi kohanenud. Seal on üks ülbik, kes uusi tavaliselt mingi 3 nädalat terroriseerib ja karja juurest eemale ajab. Aga on aru saada, et Trumm on palju reisinud ja talle vahetanud ja oskab kohaneda. Ta ise võtab asja maru rahulikult, ei provotseeri teisi ega tekita üldse mingit segadust. Lepib oma positsiooniga ja sisustab aega söömisega enamasti :D Seega ei ole ka mingit madinat ja ta on kenasti karja vastu võetud.

Tõenäoliselt on Trumm maru rahul sellega, et karjamaa on suur ja rohi roheline :) Mida paremat saaks veel tahta, kui et terve päeva suurel alal ringi jalutada ja sooje ilmu nautida. Püherdada saab nii, et kõriauguni ja süüa on ka palju. Kõik on rahulik ja linnud laulavad :D Boks on mõnus, 2x päevas saab müslit ja muud. Plats on heasti kopli kõrval. Üksinda tallis olemine ei valmista samuti probleeme. Karjamaahobuse lõhn on ka juba küljes :)

Pilte saate vaadata http://fotoalbum.ee/photos/angeth/sets/980917/