Neljapäeval helistas Katriin ja küsis kas ma talli lähen. No ei tea, vaatan veel, kas ma viitsin ja blabla.. Aga tead kas Anett läheb? Ta on Leedus. Ma tulen siis võtan su käest võtmed. No ja siis vedasingi ennast ka koos Katiga talli :P Püüdsime Muusiku ja Trummi kinni, panime valmis ja läksime territooriumile kolama. Ma plaanisin lõdva trenni teha ja seega sobis jalutamine hästi. Trumm aga küttis ennast juba staadionil millegipärast nii ülesse nagu tahaks hullu panna. Küünalt jõudis ka teha ja passida ja ringi keerata ja sada häda veel. Saime üle kraavi ja läbi võsa ja igal pool käisime kuni üks hetk tulime võsa vahelt välja ja kari noori sõjaväelasi jalutab vastu :D Nojah, peksti meid siis sealt minema kui me just pihta saada ei taha. Ei tahtnud. Hobused said jälle jõllata neid ja nende autot. Siis olime platsil ja kuna Trumm näitas erilist tegutsemisindu enne üles, siis tuli tal platsi peal joosta ning galopijalavahetusi õhus jms teha. Vahepeal käis Kelly Memphist ka kordetamas. Hobused lahti ja õue ning sellega olid minu ja Kati tegemised tehtud. Kojuminek.
Reedel otsustasin agar olla ja kahte poni sõita. Nad olid taga ja tõin mõlemad korraga ära. Sättisin platsil takistusi. Kõigepealt puhastasin mõlemad ära ja siis võtsin Trummi ette. Varustus peale ja platsile. Kerge soojendus ja hakkasime hüppama. Alguses nagu tundus veits vähe indu. Nagu mitte vastumeelsus jooksmisele aga ei viitsinud tagaotsal väga töötada. Aga kuna hüppamisel tuleb temaga niikuinii teisiti sõita kui koolisõitmisel, siis polnd väga vahetki. Olin igast asju ehitanud, tünni ja muud vedanud. Alguses tulin ühte lihtsat lattaeda. Esimene kord samm hästi ei klappind ja ma vist jäin kuidagi pahasti ning teine kord kohe tõrkus. Veits imestasin, sest takistus ei olnud kole ja paar päeva tagasi Anetil ta ei üritanud ka midagi tõrkuda. Samas tavaliselt alustame madalamast takistusest soojenduses aga ma ei viitsinud alla ronida ja kedagi teist ka polnud. Igatahes panin ta hullu parkuurihoogu jooksma, stekiga andsin ka takka et ta midagi puterdada ei üritaks. Rohkem ei tõrkunud ja alla ka midagi ei tõmmanud. Tünni passis aga kerge stekk ja üle me olimegi. Tulime kõike igatpidi ja järjest, kokku 6 takistust, neist kolm reas. Lõpuks oli juba nagu eeskujulik kiirusponi, kes ise ka vähe mõtlema hakkas ja lõpetasin ära. Jäin rahule :)
Siis võtsin Vigri ette. Panin talle oma koolisõidusadula ja mul oli küll palju mugavam sõita. Tiirutasime platsil ja no kus on alles ponil minekut... Koguaeg aina läheks, no ei viitsi see tibin rahulikult kaasa töötada. Jookseks oma kilometraaži ruttu ära ja läheks koplisse tagasi :D Kiusasin teda seal ja oli juba palju parem kui esimesel korral. Tegime mõned traavilatid ka vahelduseks. Kui traaviga sain enam-vähem rahule jääda siis galopiga ta üllatas mind positiivselt. Kui enne oli galopp veel eriti tempokas sööstmine, siis nüüd lubas end säärtega kokku sõita ja oli enda kohta väga eeskujulik. Tegime mõned üleminekud ja lõpetasingi ära. Arvestades, et ma möllan seal nendega oma õppimisaja arvelt, siis ma olen päris optimistlik :D
MT ja HT
ehk siis maastik ja hüppetrenn. Teisipäeval sõitis Brethila juba hommikust saati maastikul, teisel ringil korjas Vigri sappa ja kolmandal ringil liitus Trumm :D Minu poni jaoks päris korralik trenn, pole ta ju harjunud pikalt ja rahulikult jooksma. Läks täitsa märjaks aga pooleldi erutusest. Arvas ta pidevalt, et nüüd on minek ja tuleb tihedalt sabas hoida et mitte maha jääda ja kui keegi tsipa kiirendas siis oli Trummi jaoks kohe võidusõit :P Aga käitus väga kenasti, väga rahule jäin. Auku kukkusime ka :P See oli nagu multikas. Käisime sammu ja siis Mari ütleb et seal kuskil peaks auk olema, Trumm teeb veel 2 sammu ja karmauhh sisse :D Tegelt see on jumala ohtlik aga see oli naljakas :P Sama kiiresti kui ta sisse maandus, oli ta sealt väljas ka ja käis surmrahulikult edasi nagu poleks mitte midagi juhtunud :D Eriline koomik... Auk ise oli rõve, asfaldi vms sees, teravad ääred, mingi pool meetrit sügav. Õnneks kukkus esimeste jalgadega täpselt keskele.
Kolmapäeval andsin Anetile trenni. Alguses panin neile maalatid, siis madal peneroll ja lõpuks oli paar takistust võistluste mõõtu juba. Kõrvalt oli veits raske tunnetada, mida tasub ette panna ja mida mitte. Trummi esimene hüppetrenn seal aga hüppas kõike kenasti, ei kartnud, ei kavatsenud tõrkuda ega miskit. Vahepeal läks samm natsa sassi aga siis hoogu juurde ja on parem.
Kolmapäeval andsin Anetile trenni. Alguses panin neile maalatid, siis madal peneroll ja lõpuks oli paar takistust võistluste mõõtu juba. Kõrvalt oli veits raske tunnetada, mida tasub ette panna ja mida mitte. Trummi esimene hüppetrenn seal aga hüppas kõike kenasti, ei kartnud, ei kavatsenud tõrkuda ega miskit. Vahepeal läks samm natsa sassi aga siis hoogu juurde ja on parem.
KS võistlused
22.mai Saksa juures. Sõitsin siis nii Trummi kui Vigriga skeemi A11. Trummiga II koht, Anetil V koht, Vigriga jagasin 7.-8. kohta ja kahjuks teine Triin Vigriga ei lõpetanud. Kokku oli 12 osavõtjat. Vigri on veel noor jne, ning otsustas lihtsalt tal üle piirdeaia astuda. Mul oli vahepeal jupp aega teda soojendusplatsil taltsutada ja siis kui ise sõitsin skeemi, juba teadsin arvestada.
Trummiga oli jube veider see, et soojendusplatsil oli ta mõnus ja hea, aga kui võistlusplatsile jõudsime, siis täielik uim :/ Nagu mega vahe ja ei tea millest, varem pole sellist probleemi olnud. Anetil oli sama lugu, kõrvalt oli ka näha et no ei liigu tal Trumm. A no roseti said ikka :P See oli ka päris äge, et eestlased näitasid klassi :P Ants Gretega esimene kolmes arvestuses, hea stabiilne ja täpne sõit oli ka neil :) Detailsemalt ei hakkagi kirjeldama, jäin rahule igatahes võistlusega!
Trummiga oli jube veider see, et soojendusplatsil oli ta mõnus ja hea, aga kui võistlusplatsile jõudsime, siis täielik uim :/ Nagu mega vahe ja ei tea millest, varem pole sellist probleemi olnud. Anetil oli sama lugu, kõrvalt oli ka näha et no ei liigu tal Trumm. A no roseti said ikka :P See oli ka päris äge, et eestlased näitasid klassi :P Ants Gretega esimene kolmes arvestuses, hea stabiilne ja täpne sõit oli ka neil :) Detailsemalt ei hakkagi kirjeldama, jäin rahule igatahes võistlusega!
Crite, Trumm, Vigri
Nädal tagasi käisin Critega sõitmas. Päris mõnus oli, ta on ikka iga korraga parem. Kohe aru saada, et ratsastajaks on koolisõitja mitte takistussõitja :P Ennem tiksus niisama oma trenni ära, nüüd on tunda kuidas üleminekute ja kõigega töötatakse. Aega oli vähe ja palav oli ka aga muidu oli hästi. Teised juba ootasid ja ma et no ma käbe võtan hobuse lahti ja kõik. Jamh, sadul-valjad-libisev-kaitsmed-pinded-kalossid, veits aega läks vist kogu selle tavaariga majandamiseks :P
Trummiga polegi peaaegu üldse sõitnud, korra vist ainult. Anett kapanud temaga koguaeg ja skeemi harjutanud. Ma siis kolmapäeval ka nühkisin natsa. Kõik paistab norm, hull ei ole, liiga uim ei ole, tõenäoliselt on söödakoguse valikuga jopanud. Trennis oli suht norm, galopp on kõige juram aga mitte midagi vale otseselt. Mudisin ja painutasin ja udjasin teda, töötas päris nunnusti kaasa.
Vigri on meil tallis teine eestlane. Noor mära, vähe sadulas olnud. Temaga olen ka paar korda sõitnud ja proovinud oma panuse tema ratsastusse anda. Vigri omanik on samuti Triin, neile olen trenni ka vahel andnud. Iseenesest on tegu suht toore hobusega, vähe sadulas olnud ja alles õpib kõike. Seega ei saa temalt ka midagi raskemat oodata veel. Aga muidu on hästi tubli, mõikab uusi asju ja nii.
Aga nüüd ma siis lippan, võistlustele minek :) Koolisõit Saksa tallis. Teen 2 starti, Trummi ja Vigriga. Mõlemad hobused sõidavad teise sõitjaga ka veel. Ehk siis üks suur skeemitamine meie talli poolt :D
Trummiga polegi peaaegu üldse sõitnud, korra vist ainult. Anett kapanud temaga koguaeg ja skeemi harjutanud. Ma siis kolmapäeval ka nühkisin natsa. Kõik paistab norm, hull ei ole, liiga uim ei ole, tõenäoliselt on söödakoguse valikuga jopanud. Trennis oli suht norm, galopp on kõige juram aga mitte midagi vale otseselt. Mudisin ja painutasin ja udjasin teda, töötas päris nunnusti kaasa.
Vigri on meil tallis teine eestlane. Noor mära, vähe sadulas olnud. Temaga olen ka paar korda sõitnud ja proovinud oma panuse tema ratsastusse anda. Vigri omanik on samuti Triin, neile olen trenni ka vahel andnud. Iseenesest on tegu suht toore hobusega, vähe sadulas olnud ja alles õpib kõike. Seega ei saa temalt ka midagi raskemat oodata veel. Aga muidu on hästi tubli, mõikab uusi asju ja nii.
Aga nüüd ma siis lippan, võistlustele minek :) Koolisõit Saksa tallis. Teen 2 starti, Trummi ja Vigriga. Mõlemad hobused sõidavad teise sõitjaga ka veel. Ehk siis üks suur skeemitamine meie talli poolt :D
Trumm naudib
Pean veel lisama seda, et Trumm on ilmselgelt oma uue elupaigaga rahul. Erinevalt tavalisest stsenaariumist (juttude järgi) on Trumm väga kiirelt ja hästi kohanenud. Seal on üks ülbik, kes uusi tavaliselt mingi 3 nädalat terroriseerib ja karja juurest eemale ajab. Aga on aru saada, et Trumm on palju reisinud ja talle vahetanud ja oskab kohaneda. Ta ise võtab asja maru rahulikult, ei provotseeri teisi ega tekita üldse mingit segadust. Lepib oma positsiooniga ja sisustab aega söömisega enamasti :D Seega ei ole ka mingit madinat ja ta on kenasti karja vastu võetud.
Tõenäoliselt on Trumm maru rahul sellega, et karjamaa on suur ja rohi roheline :) Mida paremat saaks veel tahta, kui et terve päeva suurel alal ringi jalutada ja sooje ilmu nautida. Püherdada saab nii, et kõriauguni ja süüa on ka palju. Kõik on rahulik ja linnud laulavad :D Boks on mõnus, 2x päevas saab müslit ja muud. Plats on heasti kopli kõrval. Üksinda tallis olemine ei valmista samuti probleeme. Karjamaahobuse lõhn on ka juba küljes :)
Pilte saate vaadata http://fotoalbum.ee/photos/angeth/sets/980917/
Tõenäoliselt on Trumm maru rahul sellega, et karjamaa on suur ja rohi roheline :) Mida paremat saaks veel tahta, kui et terve päeva suurel alal ringi jalutada ja sooje ilmu nautida. Püherdada saab nii, et kõriauguni ja süüa on ka palju. Kõik on rahulik ja linnud laulavad :D Boks on mõnus, 2x päevas saab müslit ja muud. Plats on heasti kopli kõrval. Üksinda tallis olemine ei valmista samuti probleeme. Karjamaahobuse lõhn on ka juba küljes :)
Pilte saate vaadata http://fotoalbum.ee/photos/angeth/sets/980917/
Mul on tublid õpilased
Eile ja täna on Anett Trummiga ratsutanud. Eile neil ei alanud just kõige paremini, Trumm viskas ta esimese sammu ajal alla :D Päris hea tervitus... Aga noh kõrvalt oli hea teise õnnetuse üle naerda, see nägi suht koom välja :D Väga kiiresti käis nagu Trummil ikka. Nimelt oli asi selles, et platsi tagumine äär, seal oli palju kola ja ta arvas et see on ebaturvaline tsoon :D Pärast sõitsid vähendatud platsil, 20x40m. Trumm uimas ja läks enam-vähem.
Peale seda jäi nagu vähe niru tunne sisse, et sellise poni siis jätangi Anetile või... Kuigi mul ei üritanud ta esmasp mitte midagi teha. Aga täna see-eest läks superhästi neil, jäin väga rahule. Trummile juba suurendatud jõusöödakogus ka mõjub ja juba liikus ise erksamalt. Anett võttis kohe julgelt suure platsi koos kõigi servadega käsile ja Trumm ei teindki enam midagi :D Alguses näitas käe kõrval kõik ära ja siis ma istusin ise seal koledas kohas paku peal julgustuseks ja pärast sõitsid galopis ja kõiges neid ääri läbi ja ei miskit ebakõla, lausa lust oli vaadata. Kati sõitis samal ajal Muusikuga. Veits juhendasin seal ja aitasin heinapalli lükata ja sõin niisama sihvkasid. Panin Trummile maalatid 2 tk erinevatesse kohtadesse mida nad siis traavis ja galopis tulid. Veel tegid väiksel platsil diagonaale ja 10m volte. Jäin väga rahule nendega :)
Enne jõudsin veel Trummi saba ära pesta ja päikese käes istuda, sest jõudsin suht vara talli. Ära sai mindud päris hilja :D Aga jube hea on nii lähedal tallis käia! Sadulavöö ja ühed valjad puhastasin ka ära kuni Anett Trummi puhastas ja valmis pani :)
Peale seda jäi nagu vähe niru tunne sisse, et sellise poni siis jätangi Anetile või... Kuigi mul ei üritanud ta esmasp mitte midagi teha. Aga täna see-eest läks superhästi neil, jäin väga rahule. Trummile juba suurendatud jõusöödakogus ka mõjub ja juba liikus ise erksamalt. Anett võttis kohe julgelt suure platsi koos kõigi servadega käsile ja Trumm ei teindki enam midagi :D Alguses näitas käe kõrval kõik ära ja siis ma istusin ise seal koledas kohas paku peal julgustuseks ja pärast sõitsid galopis ja kõiges neid ääri läbi ja ei miskit ebakõla, lausa lust oli vaadata. Kati sõitis samal ajal Muusikuga. Veits juhendasin seal ja aitasin heinapalli lükata ja sõin niisama sihvkasid. Panin Trummile maalatid 2 tk erinevatesse kohtadesse mida nad siis traavis ja galopis tulid. Veel tegid väiksel platsil diagonaale ja 10m volte. Jäin väga rahule nendega :)
Enne jõudsin veel Trummi saba ära pesta ja päikese käes istuda, sest jõudsin suht vara talli. Ära sai mindud päris hilja :D Aga jube hea on nii lähedal tallis käia! Sadulavöö ja ühed valjad puhastasin ka ära kuni Anett Trummi puhastas ja valmis pani :)
Me oleme tagasi! :D
Noh, niivõrd-kuivõrd. Põhiline on, et surnud me pole :D Vahepeal on iseäranis palju juhtunud ja plaanitud. Alustades allakukkumistest ja ponitaltsutamistest kuni tallivahetuseni välja. Toimus mis toimus aga nüüd oleme otsaga Ratsarügemendi tallis, kohe päris Tartu linnas. Suuremad sündmused olid vahepeal treeningutega õue kolimine, müsli ostmine, krossiplatsil lustimine ja otseloomulikult tallivahetus ;)
Ratsarügemendi talli kolisime pühapäeval, koos kõige suure tavaariga. Nüüd Trumm jääbki siia, Anett võtab poni suvel oma hoole alla. Mina lähen ilma hobuseta Tallinnasse. Eks seal vaatan edasi, kas rahuldun Crite või kellegi muuga või hoopis köidab järjekordne hullumeelne idee Saaremaale hobushoppama minna. Tuleb mis tulema peab.
Trumm paistab olevat rahul uue talliga, eks ta on juba väga kogenud reisija ka. Tasakaaluka ja mõistlikuna ta ise tüli ei nori ja kiusu ei provotseeri. Esimene trenn ka seal tehtud. Eks ta vähe passis kõike seda takistustekola platsi ääres ja linte ja muid huvitavaid asju aga ei midagi ülereageerivat. Paar kõksu pidin ka kohe esimesel korral tegema, ei saanud ilma. Vähe uimane ta praegu on aga uus jõusöödakogus peaks ta peagi lustlikumaks muutma, oh õnne!
Ratsarügemendi talli kolisime pühapäeval, koos kõige suure tavaariga. Nüüd Trumm jääbki siia, Anett võtab poni suvel oma hoole alla. Mina lähen ilma hobuseta Tallinnasse. Eks seal vaatan edasi, kas rahuldun Crite või kellegi muuga või hoopis köidab järjekordne hullumeelne idee Saaremaale hobushoppama minna. Tuleb mis tulema peab.
Trumm paistab olevat rahul uue talliga, eks ta on juba väga kogenud reisija ka. Tasakaaluka ja mõistlikuna ta ise tüli ei nori ja kiusu ei provotseeri. Esimene trenn ka seal tehtud. Eks ta vähe passis kõike seda takistustekola platsi ääres ja linte ja muid huvitavaid asju aga ei midagi ülereageerivat. Paar kõksu pidin ka kohe esimesel korral tegema, ei saanud ilma. Vähe uimane ta praegu on aga uus jõusöödakogus peaks ta peagi lustlikumaks muutma, oh õnne!
Märtsi teine treeningnädal...
...oli samuti suht rahulik. Seekord 3 trenni.
Esmaspäeval tegin niisama ratsastust. Kuna ilm oli tuuline, siis tegin kordet ette ja mõjus väga hästi. Kordel on see asi, et ta saab harjuda nende liikuvate kilede ja vihinate ja asjadega ilma, et ta tunneks, et keegi teda liialt sunnib. Kordel ta saab kiirendada ja vaadata kui ta soovib, keegi ei kõõlu ja ei riku tasakaalu. Samuti ei ole ratsanikku, kes tekitaks talle liigse ratsme- ja säärekasutusega sundimise tunnet. Teda ei suruta olukorda, kust ta põgenema peab. Ta saab ise teha kordel väiksema ringi kui ta soovib jne. Seega kui pärast kordet selga läksin, sujusid nurgad palju paremini. Ta oli saanud harjuda kõikide häältega ja ei ehmatanud suurest ebaturvalisusest enam ära.
Teisipäeval hüppasime :) Läks väga hästi! Tulime penerolli, riste, okserit ja lattaedade süsteemi. Okser oli kohe algusest peale tagant 90cm ja ma suutsin end kokku võtta ja seda hüppama minna. Poni oli tubli, hüppas kõike ja sujus :) Kõige olulisem ja samas kõige raskem, mida ma püüdma pean, on mitte midagi sadulas teha :D Kõige tähtsam (minu puhul) on leida kaugel üks punkt ja enne takistuseni jõudmist ja hüppe ajal seda silmitseda. Nt takistus on keset maneeži ja ma võtan endale punkti maneeži otsaseina keskel. Muidu ma lihtsalt tahan enne hüpet sammu sättida ja segan liialt hobust, kardan ise takistust ja rikun asja ära. Ja kui ma Trummi ei sega, siis ta hüppab päris kenasti :D Eks ta on arenenud ka kõvasti. Minul ta ei tõrgu ka(reeglina) ja tõenäoliselt kardab takistusi kõvasti vähem kui mina :D Nii me siis vaikselt vahelduseks pusime :)
Kolmapäeval õppisin veterinaargeneetikat ja tallis ei käinud :D
Neljapäeval tegin niisama ratsastust. Alguses oli küll selline tunne, et no kas ma ikka tahan sõita, hobune ei ole üldse see, mis ta vahepeal olnud on. Halb oli, ei töötanud korrektselt kaasa, ei lõdvestunud õigesti jne. Proovisin rahulikult aga asja ei saanud ja ajas vähe närvi. Kuna aga ma ei viitsi samamoodi edasi teha, kui midagi ei muutu, siis pidin midagi uut välja mõtlema. Väheke mõtlematult tegin mõned jõuga allakutsumised ja tiba jaurasin temaga. Siis hakkasin rohkem talt töötamist nõudma, aktiveerisin stekikoputustega tagumist otsa, sundisin teda astuma. Ja siis mingi hetk ta hakkas tööle! Lihtsalt hakkas tööle ja tegi kaasa. Mina sain kohe kõiksugused jõumõtted ära unustada, jälgisin ennast ja olin temaga pehme ja hea. Ja meil sujus ülejäänud trenn väga mõnusalt. Ekstra tähelepanu pöörasin sellele, et ma ratset liialt ei kasutaks ja rohkem sääri appi võtaks. Ja asi toimis ülihästi. Väga kerge ja mitte kinniblokeeruva ratsmega saime lausa imeliselt harjutusi sooritada. Okei, päris elu parim trenn ei olnud aga kiita tasub ikka :D Algusega võrreldes toimus täielik pööre, jäin väga rahule. Ise mõtlesin veel lisaks, et äkki sadulast ka miskit. Et vahepeal sõitsin ja hüppasin hüppesadulaga aga nüüd panin jälle koolika. Kui aus olla, siis koolikas istub talle paremini kui hüppekas. Niiet tuleb ikka selle juurde jääda...
Reede, laupäev ja pühapäev ponike puhkab, sest mina olen traditsiooniliselt Tallinnas :D
Esmaspäeval tegin niisama ratsastust. Kuna ilm oli tuuline, siis tegin kordet ette ja mõjus väga hästi. Kordel on see asi, et ta saab harjuda nende liikuvate kilede ja vihinate ja asjadega ilma, et ta tunneks, et keegi teda liialt sunnib. Kordel ta saab kiirendada ja vaadata kui ta soovib, keegi ei kõõlu ja ei riku tasakaalu. Samuti ei ole ratsanikku, kes tekitaks talle liigse ratsme- ja säärekasutusega sundimise tunnet. Teda ei suruta olukorda, kust ta põgenema peab. Ta saab ise teha kordel väiksema ringi kui ta soovib jne. Seega kui pärast kordet selga läksin, sujusid nurgad palju paremini. Ta oli saanud harjuda kõikide häältega ja ei ehmatanud suurest ebaturvalisusest enam ära.
Teisipäeval hüppasime :) Läks väga hästi! Tulime penerolli, riste, okserit ja lattaedade süsteemi. Okser oli kohe algusest peale tagant 90cm ja ma suutsin end kokku võtta ja seda hüppama minna. Poni oli tubli, hüppas kõike ja sujus :) Kõige olulisem ja samas kõige raskem, mida ma püüdma pean, on mitte midagi sadulas teha :D Kõige tähtsam (minu puhul) on leida kaugel üks punkt ja enne takistuseni jõudmist ja hüppe ajal seda silmitseda. Nt takistus on keset maneeži ja ma võtan endale punkti maneeži otsaseina keskel. Muidu ma lihtsalt tahan enne hüpet sammu sättida ja segan liialt hobust, kardan ise takistust ja rikun asja ära. Ja kui ma Trummi ei sega, siis ta hüppab päris kenasti :D Eks ta on arenenud ka kõvasti. Minul ta ei tõrgu ka(reeglina) ja tõenäoliselt kardab takistusi kõvasti vähem kui mina :D Nii me siis vaikselt vahelduseks pusime :)
Kolmapäeval õppisin veterinaargeneetikat ja tallis ei käinud :D
Neljapäeval tegin niisama ratsastust. Alguses oli küll selline tunne, et no kas ma ikka tahan sõita, hobune ei ole üldse see, mis ta vahepeal olnud on. Halb oli, ei töötanud korrektselt kaasa, ei lõdvestunud õigesti jne. Proovisin rahulikult aga asja ei saanud ja ajas vähe närvi. Kuna aga ma ei viitsi samamoodi edasi teha, kui midagi ei muutu, siis pidin midagi uut välja mõtlema. Väheke mõtlematult tegin mõned jõuga allakutsumised ja tiba jaurasin temaga. Siis hakkasin rohkem talt töötamist nõudma, aktiveerisin stekikoputustega tagumist otsa, sundisin teda astuma. Ja siis mingi hetk ta hakkas tööle! Lihtsalt hakkas tööle ja tegi kaasa. Mina sain kohe kõiksugused jõumõtted ära unustada, jälgisin ennast ja olin temaga pehme ja hea. Ja meil sujus ülejäänud trenn väga mõnusalt. Ekstra tähelepanu pöörasin sellele, et ma ratset liialt ei kasutaks ja rohkem sääri appi võtaks. Ja asi toimis ülihästi. Väga kerge ja mitte kinniblokeeruva ratsmega saime lausa imeliselt harjutusi sooritada. Okei, päris elu parim trenn ei olnud aga kiita tasub ikka :D Algusega võrreldes toimus täielik pööre, jäin väga rahule. Ise mõtlesin veel lisaks, et äkki sadulast ka miskit. Et vahepeal sõitsin ja hüppasin hüppesadulaga aga nüüd panin jälle koolika. Kui aus olla, siis koolikas istub talle paremini kui hüppekas. Niiet tuleb ikka selle juurde jääda...
Reede, laupäev ja pühapäev ponike puhkab, sest mina olen traditsiooniliselt Tallinnas :D
Rahulik nädal
Trummi jaoks oli see nädal väga lebo. Ainult 2x käis ratsastust tegemas :D Nendest ühel päeval tuli siiski paanitseda, kuna olid tuul ja muud segavad faktorid, ühesõnaga väga niru ilm meie mittetäieliku plekkmaneeži jaoks. Kati ja Rem muidugi väga tähele ei pannud aga mina kukkusin isegi alla :D Trumm lihtsalt kardab vahel mingeid asju paaniliselt ja seda ei saa talle pahaks panna. Ise tegin ka vea, oleks pidanud rahulikumalt alustama aga kuna tegu on treenitud hobusega, siis unustasin. Peale hobuse ehmumisest põhjustatud allakukkumist kohe selga ei hakanud ronima, sest poleks mõtet olnud. Siis oleks võib-olla uuesti kukkunud. Selle asemel käisime käe kõrval läbi kõik need ohtlikud tsoonid ja tegime seal mõndasid harjutusi: pea langetamist ja taandamist. Käe kõrval taandamine on hea distsiplineeriva tulemuse tavaliselt andnud. Ühel hetkel siis ronisin selga, kuid ei hakanud teda kohe sundima sinna, kus on kole. Selle asemel sõitsin maneeži keskel suurt volti, tegin seal harjutusi ja sõitsin üle kavaleti. Järk-järgult sai ta oma esimesest ehmatusest üle ja harjus oludega. Seega saime järjest suuremaid ringe teha ja kaugemale otste poole välja sõita. Teine variant oleks olnud hobune läbi peksta igasuguse vastuhakuürituse puhul, ignoreerida seda, et ta kartis ja ta vägivallaga allutada ning kohe need nurgad steki ähvardusel läbida. Kuna ma aga seda varianti ei poolda, siis nii ma ei tee. Ja nagu kogemus näitab, siis hobusega arvestamine viib sama tulemuseni, õigemini püsivama tulemuseni. Mul ei ole võistlustele kiiret, et ma oma hobust jõuga allutama pean. Mul on aega proovida teda mõista ja koostööd leida. Igatahes jäin väga rahule sellega, kui rahulikuks ta lõpus muutus.
Neljapäeval tegin lihtsalt maatööd. Kahju ainult, et mul klikkerit ei olnud, oleks tahtnud sellega töötada. Alguses jalutasime niisama õues. Poni nuuskis täiega lund jne, kaapis lumes ja hakkas metsa poole jalutama:D Kuna ma tal ise lasin valida, kuhu ta läheb, siis ta võttiski kätte ja pani täie tempoga metsa poole jalutama, mina järel:D Suht koom, poleks arvanud temast seda. Möllasime veel niisama ja läksime maneeži püherdama. Seal passisime ka veel ja tegime esi- ja tagaotsapöördeid ning siis ära koju.
Laupäeval käisin EHKÜ koosolekul. Oli väga tore ja loodan ka ise ühingu tööle jõu järgi kaasa aidata. Mitmed uued ja huvitavad ideed + nüüd läheb see rakendiprojekt ka käima. Loodame parimat :)
Neljapäeval tegin lihtsalt maatööd. Kahju ainult, et mul klikkerit ei olnud, oleks tahtnud sellega töötada. Alguses jalutasime niisama õues. Poni nuuskis täiega lund jne, kaapis lumes ja hakkas metsa poole jalutama:D Kuna ma tal ise lasin valida, kuhu ta läheb, siis ta võttiski kätte ja pani täie tempoga metsa poole jalutama, mina järel:D Suht koom, poleks arvanud temast seda. Möllasime veel niisama ja läksime maneeži püherdama. Seal passisime ka veel ja tegime esi- ja tagaotsapöördeid ning siis ära koju.
Laupäeval käisin EHKÜ koosolekul. Oli väga tore ja loodan ka ise ühingu tööle jõu järgi kaasa aidata. Mitmed uued ja huvitavad ideed + nüüd läheb see rakendiprojekt ka käima. Loodame parimat :)
Tagasilöök!
Kõigepealt Trummist. Kolmapäeval tegime niisama ratsastust ja pidin nentima, et oli kohe väga tunda, et eelmine päev oli hüppamine olnud. Vaks vahet, kas on ratsastatud v hüpatud, hobune oli kohe jäigem ja teravam, mitte nii lõdvaks sõidetud nagu koolisõidus olla võiks. Aga polnd hullu, tegime väheke latte ka ja proovisin leppida sellega mis oli. Neljapäeval jälle hüppasime, seekord tegime igast huvitavaid harjutusi. Kõigepealt galopikavaletid voldil, siis kahe maalatiga peneroll galopis, minu üllatuseks traavis lattaed igast pöördest, galopis väiksest pöördest rist. Need andsid justkui kindlust juurde. Siis veel erineva sammude hulgaga pika süsteemi vahele mahtumine - hea lihtne poniga sammude arvu suuremaks saada :D Pärast kõrgemat ja väiksema sammude arvuga (kahe sammuga). Teised tegid veel okserit ka lõppu aga mul tuli niigi hästi välja ja ei hakanud. Teised olid siis Kati ja Rembrandt ning Liina ja Amadeus. Poni on nii tubli, väga rahule jäin, järjekordselt :)
Plymouth aga võitleb oma hirmudega endiselt. Esmaspäeval ja kolmapäeval läks superhästi. Neljapäeval algus ka. Võtsin vasakutpidi kordel traavi, ise olin kindel (ei võtnud enam lakastki kinni :D), üleminekud ja värgid. Pako kohe algusest peale rahulik ja hea. Siis mõtlesime teistpidi proovida. Samm okei ja siis võtsin traavile. Natuke aega traavi ilusti, siis astus vist mingi kivi otsa ja hakkas lonkama, oli endiselt rahulik. Ja siis lampi kammis ära. Täiesti. Ei tea kas tegi vale seose valu ja ratsaniku vahel aga paanikasse ta läks. Selle suure hullumise käigus kukkusin alla kah veel :( Siis uuesti selga, käe kõrval parematpidi sammu ja traavi, oli vähe närvis aga leppis. Alla tulles tegin ise vea - läksin talle jalaga selja vastu. Ma olin juba all aga tema ehmatusest siis hüppas. Pidin uuesti selga minema, jälle natuke sammu ja uuesti maha. Seekord siis rahulikult ja probleemita.
Minu ehmatas see vahejuhtum jälle väga ära, olin just õppinud rahulikuks jääma ja teda usaldama ja tema oli ka väga tubli olnud. Ju aga oli see teine külg nii järsku liiga keeruline ülesanne talle. Ma olen õnneks terve, aint õlg nagu natuke andis pärast tunda (khm, ma kohe katsusin oma katkise rangluu ka üle, et kas on ikka koos :D). Nüüd siis tuleb vast selline otsus, et vahelduseks mõnele kaskadöörile taltsutada see loom ja pärast seda võib siis minuga uuesti aru pidada :D Kuna ma saan selliseid vaimseid šokke säärastest juhtumitest, siis parem mitte süvendada asja, pärast ma ei julgegi enam suure hobuse selga minna :P Mul on tõsine ponide teema, neid ma ei karda ja neid ma fännan. Aga suured hobused... võtavad kõhedaks!
Ma lisaks veel seda, et keegi arvas et ma püsin hästi sadulas. No neljapäevane näitab, et ei püsi :D Eks ta mingi järsu pöördega mu tasakaalust välja viis. Aga ärge arvake, et ma Trummi seljast nii kergelt kukun. Need, kes on näinud, teavad, et ei kukugi. On olnud hetki, kus Trumm teeb siukseid pro skill küünlaid, et ei suuda ära imestada. Eks ma kukun ka vahel, jaks saab otsa või lööb väga tasakaalust välja. Aga kõige eredam tehnoloogia näeb välja umbes selline: küünal-edasihüpe-kitsehüpe õhku-pea alla-uus küünlahüpe ja nii edasi. Ja hästi palju ja hästi kiiresti järjest :D Ma mäletan Rahulas on paar sellist eriti eredat korda olnud, Kavildas ka korra. Päris täpselt polegi selge, miks selliseid küünlatuure tuleb. Täitsa ettearvamatud need minu jaoks ka pole. Ju nad ratsastus- ja üksteisemõistmisvead ole. Praegu muidugi pole nendest haisugi, poni on puhanud ja rõõmus ja töötab nii kenasti kaasa. Aga kõigil headel poistel juhtub vahel - ka Trummil! Ma lihtsalt tavaliselt ei kirjuta nendest :D Nüüd siis teate :)
Plymouth aga võitleb oma hirmudega endiselt. Esmaspäeval ja kolmapäeval läks superhästi. Neljapäeval algus ka. Võtsin vasakutpidi kordel traavi, ise olin kindel (ei võtnud enam lakastki kinni :D), üleminekud ja värgid. Pako kohe algusest peale rahulik ja hea. Siis mõtlesime teistpidi proovida. Samm okei ja siis võtsin traavile. Natuke aega traavi ilusti, siis astus vist mingi kivi otsa ja hakkas lonkama, oli endiselt rahulik. Ja siis lampi kammis ära. Täiesti. Ei tea kas tegi vale seose valu ja ratsaniku vahel aga paanikasse ta läks. Selle suure hullumise käigus kukkusin alla kah veel :( Siis uuesti selga, käe kõrval parematpidi sammu ja traavi, oli vähe närvis aga leppis. Alla tulles tegin ise vea - läksin talle jalaga selja vastu. Ma olin juba all aga tema ehmatusest siis hüppas. Pidin uuesti selga minema, jälle natuke sammu ja uuesti maha. Seekord siis rahulikult ja probleemita.
Minu ehmatas see vahejuhtum jälle väga ära, olin just õppinud rahulikuks jääma ja teda usaldama ja tema oli ka väga tubli olnud. Ju aga oli see teine külg nii järsku liiga keeruline ülesanne talle. Ma olen õnneks terve, aint õlg nagu natuke andis pärast tunda (khm, ma kohe katsusin oma katkise rangluu ka üle, et kas on ikka koos :D). Nüüd siis tuleb vast selline otsus, et vahelduseks mõnele kaskadöörile taltsutada see loom ja pärast seda võib siis minuga uuesti aru pidada :D Kuna ma saan selliseid vaimseid šokke säärastest juhtumitest, siis parem mitte süvendada asja, pärast ma ei julgegi enam suure hobuse selga minna :P Mul on tõsine ponide teema, neid ma ei karda ja neid ma fännan. Aga suured hobused... võtavad kõhedaks!
Ma lisaks veel seda, et keegi arvas et ma püsin hästi sadulas. No neljapäevane näitab, et ei püsi :D Eks ta mingi järsu pöördega mu tasakaalust välja viis. Aga ärge arvake, et ma Trummi seljast nii kergelt kukun. Need, kes on näinud, teavad, et ei kukugi. On olnud hetki, kus Trumm teeb siukseid pro skill küünlaid, et ei suuda ära imestada. Eks ma kukun ka vahel, jaks saab otsa või lööb väga tasakaalust välja. Aga kõige eredam tehnoloogia näeb välja umbes selline: küünal-edasihüpe-kitsehüpe õhku-pea alla-uus küünlahüpe ja nii edasi. Ja hästi palju ja hästi kiiresti järjest :D Ma mäletan Rahulas on paar sellist eriti eredat korda olnud, Kavildas ka korra. Päris täpselt polegi selge, miks selliseid küünlatuure tuleb. Täitsa ettearvamatud need minu jaoks ka pole. Ju nad ratsastus- ja üksteisemõistmisvead ole. Praegu muidugi pole nendest haisugi, poni on puhanud ja rõõmus ja töötab nii kenasti kaasa. Aga kõigil headel poistel juhtub vahel - ka Trummil! Ma lihtsalt tavaliselt ei kirjuta nendest :D Nüüd siis teate :)
Subscribe to:
Posts (Atom)