tagasi sadulas

Brok on väga hea :) Nagu ikka, eks. Kati ei teinud ka vahepeal sugugi halba tööd. Jube hea oli ikka peale kolmenädalast pausi taas trenni teha. Kui esimesed paar trenni sujusid väga hästi, siis kolmandal vehkis jälle peaga natuke. Mõtlesin kohe, et no mida paganat ma jälle valesti teen? Eile proovisin siis lühema ratsmega sõita ja see sobis. Selles mõttes, et ma olen koguaeg kartnud eest liiga palju võtta ja pigem eelistanud pikemat ratset ja väga õrna kontakti. See aga pole hobuse jaoks piisavalt stabiilne, sest kui ma siis üks hetk midagi teha tahan, tuleb tugevam ratse järsult ja ratsmelühendamine muudab tasakaalu. Lühema ratsmega on raskem hobust "ehmatada" järsult, pole vaja lühemaks võtta ja saab kergemini käe vähemaktiivseks sundida. Ja selline väga elastse käe tunne lühema ratsmega oli hea. Eks proovin veel ja vaatan kuidas edaspidi läheb. Kindel see, et ma vahepeal sahmin muidu selle käega liiga palju. Ka galopp oli justkui parem nii. Kui nüüd treeneri trenni ka saab, siis äkki õnnestubki jälle edasi liikuda ja ehk ka võistelda see kevad. Aga üks asi korraga.

Uus silo on meil ka, seega uuesti tehtud silost analüüs, uus ratsioon ja uued jõusöödakogused. Juhtumisi vahetus ka mineraal. Proovin nüüd mõne kuu jagu stabiilsena hoida olukorda, siis saab ehk midagi järeldada ka. 

Siis saba pesin ükspäev ära. Brok käis ekskursioonil suure talli pesuboksis ja käitus kenasti. Keetsin sooja vett juurde, et parem sulistada oleks.

Maasu suures tallis

Meie ilus silo

Brok pikutab suht tihti oma pehmes pesas

Brok jalutamas :D

Kati ratsutab

Kas asjad hakkavad muutuma?

Ma ei tea kas mulle ainult tundub, või hakkabki hobuse õiguste eest seismine moodi minema? :D Ehk siis kõik see naturaalne pidamine ja raudadeta sportimine ja nüüd ka ühe ratsakooli näitel pidamistingimuste ja söötmise üle arutamine... 

Ühest postitusest sain lootust, et mu hobuse kapjade tundlikkuse minimaalseks saamine võiks võimalik olla. Seal on juttu lombakast hobusest, kes taastus eripidamises täielikult aga pärast koju tagasi saatmist omanikud rohkem ei viitsind ja probleemid tulid tagasi. Kuna postituse tegija oli oma silmaga näinud seda hobust tervenemas, siis oli ta eriti kuri: "However if you simply want short cuts and aren't interested in proper nutrition and biomechanics I would suggest an engine is a more ethical option than a horse." - http://rockleyfarm.blogspot.com.ee/2016/12/truth-and-consequences.html

Teine sama teema postitus, mis mu tähelepanu võitis, oli raudadeta võistlevast galopihobusest. Lisaks sellele on ta võidusõidumaailma mõttes vana ka veel - üle 10a. Ja võidab küll. Korduvalt peale rautust lonkas ja nii jõutigi barefootini. Huvitav on see, et raudadeta galoppar on lubatud ainult osadele võistlusradadele. - https://nakedhorse.wordpress.com/2016/10/30/against-the-odds/

ratsutamisvaba

Vahepeal oli veel söötmiskoolitus, mis oli hästi tehtud, kordas üle kõik olulised asjad ja muidugi andis ka uut infot :) Keskenduti hobuse seedefüsioloogiale, mida-kus-kuidas hobune üldse seedima on võimalik ja miks. Lisaks soovitused lähtuvalt praktikast ja arutelu koos kuulajatega.

Trennid läksid vahepeal tiba kehvemini aga siis jälle väga hästi. Hobune rahulikuks muutunud, galoppi oli normaalne teha ja traavis hakkas lausa igav. Brok tegi kõiki seniseid harjutusi kenasti ja hakkasin juba otsima, keda endale treeneriks kutsuda, et edasi liikuda.

Praegu ei ratsuta mõnda aega, sest tervis on korrast ära. Kati käib mu hobust sõitmas :) Kõrvalt on isegi täitsa viisakas vaadata Broki.

Barefoot koolitus

Kuna uus koolitus tuleb homme juba peale, siis otsustasin kiirelt ülevaate ära teha.

Särkasse oli kogunenud hulk vähem või rohkem kabjahuvilisi, kellele välismaa spetsialistid tarkust jagasid. Neil oli üsna kindel nägemus sellest, kuidas peaks hobust pidama, söötma ja värkima, et tagada parim võimalik kabjatervis ja üleüldine hobuse heaolu. Natuke ehk radikaalne aga see hobuseomanike raputamine tundus olevat taotluslik. Eriti arvestades, et seal oli mitmeid paksude ponide omanikke :D

Kui ma nüüd natuke oma blogis tuhlasin, siis avastasin endalegi üllatuseks, et esimesed barefoot postitused olid juba 2015 alguses. Natuke on mu nägemus muutunud sellest, mida tollal kirjutasin aga eks eri allikates ongi eri soovitused ja samamoodi muutuvad ka väljanopped.

Igatahes koolitusel siis korrutati lõputult, et hobuse menüüs peaks olema ainult hein-sool-vesi. Ainult ja ainult. Tegelikult lõpus ütlesid, et kui vaja siis ikka muud ka aga selleks ajaks olid mitmed koolitusel osalejad õpetatud kenasti "hein-sool-vesi" mantrat kordama :'D

Põhiline idee on sööta hobust 24/7 toitainevaesema koresöödata. Vajadusel võrgust aga sööt peab koguaeg ees olema. Ja sealjuures just heinaga, mitte silo ega karjamaarohu ega põhuga. Valmissöödad neile ei meeldinud. Maiused neile ei meeldinud. Üldse soovitasid nagu väga väheseid söötasid. Et ratsioonis oleks võimalikult vähe suhkruid ja tärklist. Samas peaks sööt olema mitmekesine (hein siis taimestiku poolest). Rõhutasid ka omega 3 ja 6 suhet.

Söötmisvead avalduvad nahas ja kapjades. Ilmselt on paljudel hobustel probleeme valgejoonega ja seda võiks isegi subkliiniliseks laminiidiks nimetada (sõnastamise konflikt tekib siin nüüd). Eriti kui hellitavad kividel. Ma ei tea ka miks seda normaalseks peetakse? Tean küll - igaühel ei ole võrdlusmomenti, kus üks hobune jookseb kruusal ja teine mitte, siis ei teki ka küsimust, et miks, või arvamust, et muudmoodi pole võimalik.

Ette näidati piisavalt põhjalik hobuse ülevaatus, igemetest soolehäälteni, silmadest liigesteni. Seda siis tehti demohobustel ka korduvalt läbi.

Värkimine hõlmas kabja keskkoha määramist, hindamist, kabja mõõtmist kannapiirkonnas (sümmeetrilisus), praktilist värkimist, nõuandeid, vastuseid küsimustele. Üsna kasulik oli, palju nüansse jne. Barefoot värkimise erinevus rautusvärkimisest. Mustang roll. Or Mickey Mouse roll :'D

Seejuures ei ole flare ja valgejoone laienemine samad asjad. Jagati veel kaheks true and false flare ja vastavalt mis siis ette võtta nendega. Valgejoone laienemine viitab ainult ja ainult valele söödaratsioonile.

Kabja välimus pealevaadates on väheoluline.Õige info tuleb kabja alt ja vastavalt sellele tuleb ka värkida. Ei tohi ohverdada kabja tasakaalu, et väliselt lihtsalt ilus ümar vaadata oleks. You only make it look right. See ei võta subkliinilise laminiidi sümptomeid ära. Do not compensate!

Pole päris täpselt teada, kuidas kabi toimib. Aga sööta tuleks n-ö lamelliühendust. Sest kui kabja verevarustusega osad püsivad veel koos, siis allpool läheb see asi just valgejoonest laiali. Seda oli hästi näha sügavamale lõikudes. Meile oli toodud hobusejalajupp kabjaga :D Ja see lõigati ketassaega viiludeks :D See oli cool.

Nende üldised soovitused:
Natural equine diet:
- free choice movement
- eating forage 22 h a day 
- variety
- high fibre/ low sugar & starch

Kõik muutused tulevad tasapisi! Oota! Üks asi korraga.

Have a nice time with your horse! Osa laiemast hobukäsitlusest, et igasugune hobusega tegelemine, sh värkimine, ei peaks olema mingi tüütu ja raske kohustus. Mõlemad relaxed olekus ikka, hobuse jalgu ei tohi väänata.

Laiem eesmärk on niisiis süsteemselt olukorda parandada, mitte lihtsalt õigesti värkida. Iga hobune on erinev ja ei talu erinevaid tingimusi ja söötasid ühtemoodi enne kui välja näitab probleeme. Ja sealjuures iga omanik märkab ja sõnastab probleeme erinevalt. Ma olen pigem ikka nõus selle kõigega, mis siia nüüd kirja sai. Mõelge, mis on naturaalsed tingimused hobusele ja püüdke järele teha. Loomaaias küll ei tohi kabjalisi 3x3m puuris kinni hoida. Kuldseid keskteid on siin ka mitmeid.

talv sai läbi

Kõigepealt vastus kommentaarile. ESHKS finaal ise jäi silma aga ma ei teagi, kas tase oli liiga ühtlane aga hobustest ei jäänud mulle keegi eraldi silma. Kui trakeenide finaalis eristusid kohe paar eriti hüppehuvilist hobust ja oli ka selliseid otse karjamaalt püütud inimvõõraid :D Siis sporthobuste finaalis oli tase mu meelest ühtlaselt hea. See üks vinge hüppaja Heimtalist kutsuti ka sinna ja ma isegi ootasin ta esinemist aga ta ei näidanud ennast üldse! St tundus olevat väga häiritud ja erines nagu öö ja päev sellest hobusest, keda ma Heimtalis nägin. Teisel päeval natuke parandas ennast aga kodumaneeži esinemisega ei andnud võrrelda. Esimese päeva õhtul ilguti, et sellep see trakeen kutsutigi, et näidata kui kehvad nad on :D Tahaks need finaalihobused veel korra kiirelt üle vaadata aga ei tea kas on aega ja piisavalt tahtmist. Nüüd saab ootama hakata kevadist täkkude katsetamist võõrratsanikega.

Vahepeal ei ole väga talli jõudnud. Kõigepealt puhkas peale terapeuti ja siis käisin korra jooksutamas ja nüüd nädalavahetusel alles olen kaks trenni jälle teinud. Uut sadulat ka proovinud. Brok on tore, ei oskagi midagi rohkem öelda :D Mina üritan ratsutama õppida as usual :D Mulle tundub, et ma istun koguaeg kõveralt. Ja siis mulle tundub, et mu hobuse jalad ei ole normaalsed :D Ja et neil on vedelikku sees rohkem kui peaks. No ma tõesti ei tea... Aga trennid on päris head ja galopitame juba iga kord :) Ideaalne ei ole aga ma olen ikkagi märgatavalt edasi jõudnud selle trennitamisega. Ehk saab see nädal jälle treeneri trenni ka. Nii tahaks kevadeks mingi uue lehekülje pöörata aga veidi stuck olen.

Head trennid ja terapeudi külaskäik

Jah, trennid on päris head olnud vahepeal. Olen galoppi ka teinud, ükspäev kui õues veel sõita sai, siis isegi hüppasin. Madalaid tõkkeid küll aga tore oli ja Brok hüppas okserit päris suure varuga, ilmselgelt pole ammu hüpanud :D  Harjutasin Marise näpunäidete järgi, sain paremini aru, mida ja kuidas ma seal seljas teen. Sain ka ainult istakuga hobuse rahulikumaks. Siis tuli maneeži kolida. Enamus trennid on täitsa rahulikud olnud, sh vahepealne Marise trenn, kus seekord tegin ka galoppi. Sain üsna olulisele istakukõverusele pihta (treeneri abil ofcourse). Olen teinud rohkem sääre eest astumisi ka.

Eelmisel nädalal käisin Trummil koos kelguga külas. Rakendasin poni ette ja sõidutasin käe kõrval jalutades kohalikku last. Siis kui ise kelgu peale istusin, siis hüppas korduvalt küünlasse, et tema nii küll ei sõiduta :D

Broki ükspäev jooksutasin lahtiselt aja kokkuhoiu mõttes. Ja mulle väga ei meeldinud, mis ma nägin :D Mitte et ta midagi valesti oleks teinud või longanud vms, aga polnd ideaalne sporthobune :D Vist oli asi selles, et peale ESHKS noorhobuste finaali sai liiga palju vägevaid täkke netist valitud, et enda hobune täielikult kahvatus nende kõrval. Muidu NH finaal oli vingelt korraldatud ja huvitav, õhtusel üritusel osalesin ka.

Eile otsustasin vähem traavi teha ja tavalisest rohkem galoppi. Trenn tuli seega lühem ja hobune läks märjaks kah. Sain harjutada galoppi ja tuli isegi täiesti normaalselt välja. Mulle lihtsalt harjumatu nii kiirelt ja suurelt edasi liikuda väikses maneežis :D Lisaks käis Brokil külas Jaanus Nõgene. Huvitav oli vaadata, mida ta teeb, näppis ja ragistas ja pani nõelu. Paistis, et väga midagi viga küll ei olnud hobusel :D Sai palju kiita, et nii hästi käitub! Mina mõtlesin, et see elementaarne on aga järelikult mitte. Paindus ka hästi. Niiet võin vist rõõmus olla, et natuke üle muretsen :)

Palju mõtteid kogunenud

Ma ei teagi millest alustada või millele keskenduda. Olulised tunduvad nii trennid, söötmine, kabjad kui ka parasiiditeema :D

Marise trenn. Täna oli trenn, enne trenni oli siuke ärev tunne, pulss üleval, nagu võistlustel oleks :D Et ei tea kuidas läheb jne. Aga väga hää ja kasulik oli nagu ikka. Ei ole midagi katastroofilist, meelt ei pea heitma, lihtsalt ratsutama õppima :) Sain erinevaid näpunäiteid, mida jälgida, kuidas sellise verelisega hakkama saada ja mis harjutusi teha. Loodetavasti õnnestub nüüd mõnda aega iganädalaselt trenni võtta. Tegime sammu-traavi trenni ainult ja sellest täitsa piisas nii mulle kui hobusele. Igatsen nii hirmsasti neid ideaalseid hetki, et ei saa aru, et tegelt pole nii hullu midagi. Trenni tuleb ka teha, õpetada järjekindlalt hobusele, mida ma temast tahan. Tegelt oli mul isegi hea meel, et hobune mõnusalt rahulik polnud, muidu ma poleks teada saanud kuidas sellisest natuke kiirustavast hobusest arvata ja mida peale hakata.

Eelnevad trennid. On läinud nii ja naa, olnud väga rahulikke mõnusaid trenne kui ka meeleheidet. Jalg on rohkem paiste läinud ning läksin prooviks üle trenniaegsele pindeerimisele ja sellejärgsele linimendile. Laka lõikasin lühikeseks. Trennid on isegi üle tunni aja olnud, palju sammu endiselt. Galopi proovisin ära, ei olnud mõnus :D Maneežihooaja avasin.

Heimtalis groomimas ja trakeene vaatamas. Käisin Evelyga kaasas, ta esitas oma täku finaalülevaatusele ja võõrratsaniku testile. Kuigi päev oli megapikk ja maneežitribüünil kükitada suht külm, siis noori lootusi vaadata oli tore. Jällegi pean tõdema, et hobuseid oma silmaga näha ja võrrelda on midagi hoopis muud kui pärast punkte ja pilte sirvida. Saab palju parema ülevaate ja emotsioon antakse ka kaasa.

Söötmine. Mu hobune sööb korralikus koguses kuivsilo, selle kvaliteediga oleme rahul. Lisaks saab 3x päevas kaera ja õhtuti väikse segu minu poolt valitud komponentidest. Kaera söötmist ei tasu karta kui see hobusele vähegi sobib. Selles on oma iva, et seda hobustele ammusest ajast söödetud on. Alguses ma mõtlesin, et söödan seetõttu, et see talli poolt n-ö "tasuta" on ja siis avastasin, et tegelt see sobib kenasti mu ratsiooni. Lisaks saab ta ponigraanuleid, suhkrupeedigraanuleid, nisukliigraanuleid, jämedat lauasoola, õlisööta, mükotoksiinide sidujat ja mineraali :D Kõik on välja kaalutud ja arvutatud ja kogused ei ole suured ja ei maksa ka miljon. Aga palju paremini tasakaalus on kui niisama midagi suvalt söötes. Osad komponendid plaanin välja vahetada sobivamate analoogide vastu. Hobune näeb hea välja ja suurt trenni ka praegu ei tee, niiet selline lahendus sobib.

Kabjad. Mulle vahepeal tundus, et kabjad on paremaks muutunud. Väljanägemiselt ju siis ongi aga suuruselt ei ole nad küll väiksemaks läinud, pigem vastupidi :D Ja seda muudmoodi aru ei saagi kui reaalselt mõõdulindiga mõõtes. Mulle tundub, et sügavust on juurde tulnud aga võib-olla olen lihtsalt vähem intensiivset värkimist kasutanud ja kabjaseina pikemaks lasknud. Kabjamuutused on niikuinii jube aeglased, piisavas koguses mineraali hakkasin ka alles septembrist söötma. Loodan kuu aja pärast koolitusel uusi mõtteid saada. Kuigi nende stiil ilmselt eeldab väga spetsiifilisi pidamistingimusi. Aga eks me näe-kuule. Vahepeal olen jälle juurde lugenud neid teemasid ja jõudnud digital cushion terviseni. Ehk siis see osa, mis on kabja sees kiilu ja luu vahel. Nüüd olen sinnani jõudnud, et välist värkimist võin muuta nii või naa aga vaja on kabi seestpoolt kasvama saada hoopis. Ja seda ma küll ei tea, kas seda digital cushionit on võimalik kuidagi poole paksemaks saada. Vajaks põhjalikke loomkatseid ja enne ma seda asja täielikult ei usu, kui ise ei koge. Aga lootus on olemas.

Kas mu hobused saavad ussirohtu? Üks saab ja teine ei saa. Sest ühel on jube hea loomulik immuunsus välja arenenud ja pole mõtet teda mürgitada. Kord aasta-pooleteise jooksul teen karmima täislaksu ja ülejäänud aja ei anna midagi kui probleeme pole. Teine saab nagu normaalsed täiskasvanud hobused vähemalt 2x aastas. See aasta olid kiinimunad peal, valisin selle järgi toimeaine. Ussirohu manustamise skeeme on väga erinevaid ja ka sügisese tõrje osas on loomaarstidel erinevad nägemused. Seega proovin end rohkem harida selles osas. Lõppude lõpuks seisab ikkagi omanik oma hobuse tervise eest ja seda palju laiemas pildis kui ainult ussirohu valik. Harigem ennast :)

Pilte on ka omajagu kogunenud.

Vigastus

Ma olen vahepeal 3 nädalat jätkanud siin bloggeris oma trenniblogi aga esimene nädal jäi avaldamata ja imelik oleks ka kolmenädalast jutujoru nüüd avaldada. Seega teen kokkuvõtte, mis vahepeal juhtunud on ja lisan katkeid trennipäevikust.

Täpselt kolm nädalat tagasi: "Teisipäeval plaanisin ratsutama minna, viisin varustuse valmis jne. Ja siis puhastades avastasin, et tagumine vasak jalg on katki ja paistes :S Pettusin ja viisin varustuse tagasi. Võtsin korde ja läksin liikumist kontrollima. Traavis nagu ikka, ei mingit longet õnneks. Haav ka ilus aga jalg paistes :( Kuna eelmine päev ei käinud, siis ei tea kunas tekkinud. Aga pigem värske nägi välja ja ei kujuta ette kus/kuidas juhtunud. Lasin veega üle mingi 3x ja rohkem polndki midagi teha."

"Kolmapäeva hommikul olin mures ja läksin koplisse jalga kontrollima. Olukord oli suht sama, paistetus kannast sõrgatsini ja alla polnud läinud. Oma peaga mõtlesin juba eelmisel päeval, et kui oleks vabapidamisel, siis paraneks palju kiiremini, kuna veri ja lümf käiksid ringi. Selle mõtte aga laitsid osad inimesed kohe õhtul maha, et kindlasti tuleb boksirahu anda. Eks see olenegi juhust, et kas n-ö sisemine v välimine vigastus, ülekoormus v väike trauma, põletiku ulatus jne. Helistasin siis Siibojale oma murega, lubas läbi tulla. Söötsin hobust murul ja ootasin. Vaatas kiirelt üle, ilmselt on lümfisoon viga saanud ja seetõttu paistes, andis Previcoxi ja käskis palju jalutada (korralikult soojaks ja aktiivselt ja maha jalutada) ja siis jahutada, koplis võib käia aga see pole piisav liikumine. Kellel vähegi usalduväärne sisehääl on, siis soovitan kuulata. Panin ta siis koplisse tagasi ja läksin peale tööd uuesti talli. Andsin rohu, jalutasin hobust tund aega ja voolutasin jalga 10 min. Raspeldasin ka esimeste kapjade servi. Mõtlesin, et jalutus kerge aga Brok võttis sellise marsisammu sisse, et mul hakkas palav jne :D Jalutasin muruplatsil, seal hea ja mõnus kõmpida ringiratast."

Siis käisingi nädal aega teda käe kõrval jalutamas, võimalusel ikka tund aega jutti.

Nädal vigastuse avastamisest: "Teisipäeval otsustasin taas ratsutama hakata. Jalutasin 15 min käe kõrval ja siis läksin selga. Jalutasin muru peal pool tunnikest ratsa ja siis jälle käe kõrval kuni tund täis. Pärast jahutasin jalga."

"Kolmapäeval pidin B puhastamise ajaks boksist välja võtma, sest indles kõvasti ja semmis Vihoriga :D Tegin jälle käe kõrval ja ratsa sammu. Kui suurelt platsilt hobune hirnatusele vastas, siis tulin maha ja viisin ta sinna, jalutasin seal lõpuni. Pärast hoidsin jalga tal vee all."

"Neljapäeval olin üksi tagumisel platsil. Jalutasin 15 min soojaks käe kõrval, siis jalutasin ratsa pool tundi ja siis jälle käe kõrval 15 min. Lõpus läks juba pimedaks aga B oli nii mõistlik, tuulest hoolimata. Tore hobune. Hirnatas ainult suure platsi suunas (seal oli laste trenn) aga need hirnatused on üsna vaikseks ja ükskõikseks juba jäänud :D Sammutrennid on ka hästi mõjunud tema arvamusele trennist ja tugevdanud meie omavahelist suhet. Seekord viisin ta jalajahutuseks suure talli pesuboksi, sest õues oli pime ja kehv ilm. Hea meelega läks, uudistas teiste hobuste kodu ja seisis suht ilusti paigal."

Ülejäänud päevad käisin ka jalutamas, kas käe kõrval või ratsa, olenevalt päevast.

Eelmisest nädalast paar treeningut: "Esmaspäeval läksin samuti ratsutama. Tegin pikalt sammu, alguses käe kõrval pea 15 min, siis ratsa veel kauemgi. Tegin erinevaid harjutusi, paindeid, eest ära astumisi ja proovisin oma istakut ka jälgida. Pikkade sammumistega on hobune palju lõdvestunum ja rahulikum. Siis tegin traavi, niisama ringidel ja suunamuutusi vahele. Niiiii mõnus oli. Vasakule tahtis ainult sisse vajuda. Aga selline lõdvestunud ja ette-alla sirutav, samas sääre-ratsme vahel ja sai kenasti edasi sõita. Kui mu hobune oleks kellegi teise juures ratsastuses, siis proovides ma tahaks just midagi sellist tunda. Ma loodan, et kõrvalt liiga lodev polnud :D Taoline galopp on unistus. One day... Pärast jalutasin veel nii palju kui jaksasin. Jalajahutus nagu ikka."

"Teisipäeval käisin kiirelt tallist läbi, viisin B natukeseks jalutama. Ümber maneeži ja siis vihmasajuga maneeži sisse. Jooksutasin traavis. Pea ilmselt mingi hetk hakkama maneežis ka niisama jalutamas käima, et seal lõdvestunud oleks. Ilmselt peale 10h peaks nagu ok olema :D Peale igapäevast haige jala jalutust ei tundugi kümme tundi lonkimist enam midagi hullu. LSD rännakutreening näeb näiteks esimeses faasis ette 48h sammu :))) Kujutan juba vaikselt ette nende meetodi edu. Ja ehk õnnestub järele proovida kunagi. Pärast kerge jalaloputus ja kõik. Kuna ühtegi hobust õues polnud ja tuul oli suht suur, siis B võpatas palju ja oli eriti liimist lahti. Hea, et ratsutama ei läinud."

******
Ehk siis kokkuvõtlikult suutis mu hobune vahepeal jala ära lõhkuda ja uuesti ratsatreeningutega alustada. Teki sai ka selga. Ühest silopallist tegime analüüsi, nüüd on mu hobusel päris ratsioon!!!! Ehk siis ei pea enam nii palju oletama vaid saab päriselt lisaks sööta vaid neid asju, mis puudu jäävad. Ja neid asju on ja need ei nõua üldse meeletuid kulutusi. Mõni teine postitus ehk söötmisest põhjalikumalt kah ükskord.

Ära kõhkle, tegutse!

Ühest küljest ma saan järjest rohkem ja rohkem aru, et hobune on kõige õnnelikum siis kui teda "torgitakse" võimalikult vähe. Ehk siis sisuliselt tähendab see hobuse hoidmist karjas ja mitte enda pealesurumist. Mõtlen ka kuidas saaks võimalikult looduslähedast elu hobustele pakkuda (vabapidamine, track system, barefoot jne) ja kui tore oleks neid õnnelikena omapäi kappamas vaadata. Teisest küljest olen näinud, millised uskumatud võimalused on hobuse kasutamisel. Kui meeletult see loom on võimeline õppima ja arenema ning milline uskumatu kohanemisvõime erinevate paikade, ülesannete ja tingimustega. Seejuures on nii halbu kui häid näiteid mõlemast küljest vaadates, sest miski pole must-valge. Seega jääb üle ikkagi ainult oma kahtlused alla suruda ja vaeva näha. Puhtaimad emotsioonid tulevad läbi pühendumise ja õiged vastused öeldakse töö käigus. Go for it! 

vanad blogipostid

Lugesin oma vanu postitusi ja... natuke piinlik on küll :D Aga lapse suu ei valeta ja nii tollal asjad ja arvamused olidki. Ei tea kas ma endale kunagi ikkagi Venemaalt hullu budjosat tooma hakkan aga noh never say never :) Tore on lugeda asju, mis muidu on juba meelestki läinud, erinevad hobused ja inimesed ja rõõmud ja mured. Vanad aktiivsemad lugejad-kirjutajad on vist ka samaks jäänud :D Vähemalt need, kes veel hobustega aktiivselt tegelevad. Blogi sünnipäeva võime siis 25.10.2018 pidada, kannatage veel paar aastat ja siis võib nõudma tulla :P Blogist veel põhjalikumad on tegelikult mu trennipäevikud, mis mul kõik alles on. Leidsin vanu poste sirvides asjaliku idee ka - aasta kokkuvõte. Selle peaks detsembri lõpus tegema jälle, huvitav ja kokkuvõtlik asi. Tundub nagu tahtmist ja aega oleks tollal palju rohkem olnud. Ei teagi, kas nüüd käivad hirm või mõistus liiga palju üle... Mulle tundub, et ma koguaeg proovin ennast kätte võtta aga kunagi ei õnnestu nii nagu tahan :D Aga edu kõigile alles jäänud hobublogijatele! Kuni blogger veel alles on...