Kes tahab kuskile jõuda, see peab oma kahtlevatest mõtetest üle olema ja arguse kõrvale heitma. Jube tore oleks ideaalselt kõike teha aga kes vigu ei tee ja piire ei kompa, see ei jõua ka kuskile. Kuhu siis jõudma peab? No kui mina ja hobune oleme üksinda keset aasa, siis on oluline ainult usaldus ja üksteisemõistmine ning keda kotib milline kõrvalt välja näeb. Kui ma olen keset koolisõiduvõistlust, siis on vastupidi. Kui mõlemat korraga taga ajada, siis võib hulluks minna. Tuleb võtta eesmärk ja selle poole pürgida, vahepeal oma ideaali tagaajamine kõrvale jätta ja teha lihtsalt nii nagu on vaja. Kahju muidugi kui hobune sellele vastu ei pea ja järgmine võtta tuleb. Ideaalis ma ei püüaks hobust kiiremini arendada kui ta valmis on aga reaalsuses võib niiviisi sadulas sammu tegema jäädagi :D Mulle tundub, et saavutussport nõuab katsetamist ja vigade tegemist, muidu on areng lihtsalt nii aeglane, et ei jõuagi kuskile. Ennast ei tasu ideaali kandidaadiks pidada, pigem olukorraga kiiremini kohaneda ja mitte oma pead vaevata. Mugavustsoonist tuleb välja ronida ja oma eksimustest üle olla. Ohvrite toomine on eluõpingute osa.
Tänud Helenile, kes minuga eilsel hilisel õhtutunnil kaasa rääkis. Me mõlemad saime paremaks.
that moment kui sa tahad trenni teha aga ei saa!?!?
!?!?!?!? saan ju aga miks siis ei tee !?!?!? täiesti arusaamatu :D mingid alateadlikud vabandusemeistrid on kuskil liiga hoogu läinud ja hirmuretseptorid puhevile ajanud ja laiskuserakud paisuma lasknud ... ja ajuhallikesed mõtlevad üle.
Viimased paar trenni olen jälle valjastega sõitnud ja oma tehtud veast sain ka lõpuks aru. Laias laastus on tegemist koormuse liiga järsu tõusuga ja hea et niigi ruttu jaole sai. Nüüd peab jälle paremaks minema, tõusudel ja mõõnadel on kombeks vahelduda. Eks seetõttu ei saa ka väga uljaid treeningplaane ette võtta. Kevad aga hakkab juba suurel kiirusel lähenema ja see toob teatud pinged kaasa. Ma siiralt loodan, et kui kooliga asi ühele poole saab, siis läheb ka trennitegemine emotsionaalselt lihtsamaks. Korduvalt olen vaadanud eelmiste hooaegade võistluspilte ja kirja pannud treeningplaanide versioone jne. Oleks aeg see kupatus toimima organiseerida :)
Lõpetaks postituse sellega kui lahe on rongiga sõita. Eeldades muidugi, et reisijaid eriti palju pole. Ma vaatasin kaks tundi nii andunult aknast välja, et polnd mahti raamatutki välja võtta.
Viimased paar trenni olen jälle valjastega sõitnud ja oma tehtud veast sain ka lõpuks aru. Laias laastus on tegemist koormuse liiga järsu tõusuga ja hea et niigi ruttu jaole sai. Nüüd peab jälle paremaks minema, tõusudel ja mõõnadel on kombeks vahelduda. Eks seetõttu ei saa ka väga uljaid treeningplaane ette võtta. Kevad aga hakkab juba suurel kiirusel lähenema ja see toob teatud pinged kaasa. Ma siiralt loodan, et kui kooliga asi ühele poole saab, siis läheb ka trennitegemine emotsionaalselt lihtsamaks. Korduvalt olen vaadanud eelmiste hooaegade võistluspilte ja kirja pannud treeningplaanide versioone jne. Oleks aeg see kupatus toimima organiseerida :)
Lõpetaks postituse sellega kui lahe on rongiga sõita. Eeldades muidugi, et reisijaid eriti palju pole. Ma vaatasin kaks tundi nii andunult aknast välja, et polnd mahti raamatutki välja võtta.
Võru ja päitsed
Olen nüüd kaks trenni päitsetega sõitnud ja esimesel korral ehmatasin ikka veits ära :D Mille pärast? No muidugi sellest, et ma nii koba olen, mis te siis arvasite :D
Võrumaast nii palju, et käisib jobuseid värkimas, sh oma poni. Kes oli nunnu ja õõ korraga ehk siis siuke maal elanud karvarull oma looduslikus väljanägemises. Käisime käe kõrval metsas jalutamas tiiru. Korises veits aga oli nõus tulema. Kabjad on ka paremaks läinud kui trennis ei käi, loodetavasti saan need võistlushooajaks täitsa korda :)
Siis selline huvitav asi, et kui minna hobusega päitsetega ratsutama, siis tuleb teistele pilkudele ikka piinlikkusega vabandada, et ei ma ei ole hobulausujaks hakanud :D Sest teatud kontingent on kaugeltnäha pehmed treeningvahendid lihtsalt naeruvääristanud. Sest ega päitsetega sõidus endas pole midagi keerulist, et tavaline ratsutaja seda teha ei suudaks.
Viimaste trennidega olen saanud palju järele mõelda, et mida ma seal seljas teen ja mis milleni viia võiks. Päitsed lihtsalt võimendavad probleeme. Või pehmendavad - oleneb probleemist. Kuigi kõrvalt polegi nagu hullu siis seljast ma ise tunnen, et ühtepidi on liiga palju kangem kui teisele poole, et seda normaalseks kõveruseks nimetada. Nii ma siis olengi spetsiaalsetel harjutustel järele katsetanud iga oma kehaosa, et kuidas ma seda kasutan ja mis muutub, kui ma ühekaupa asju muudan. Hästi põnev aga kui heurekat kohe ei tule, siis ka kergelt frustreeriv :D Annab ka julgelt proovides mänguruumi juurde, sest pole ohtu hobusele suust kogemata haiget teha. Soovitada ma oskan ainult seda, et jälgige oma sääri ja ratsmetegevust sirgetel, erinevatel allüüridel, eriti üleminekutel, ja te võite üllatuda, kes kõik oma elu elavad :D Kahjuks ma enda juures mingit suurt ja ühte obvious viga ei leidnud - seda oleks lihtsam süüdlaseks tembeldada. Aga väikseid asju ikka.
Täna just mõtlesin, kuidas tavaliselt saab hobune süüdistused enda kaela: "ta ei keera", "ta ei paindu", "ta lihtsalt ei tee seda ja toda" jne. Aga arusaadav ka, sest me lihtsalt ei suuda enda juures vigu sõnastada nii kiirelt, kirjeldame tagajärgi. Võib küll öelda, et seetõttu ka ei mõtle õigele põhjusele aga tegelikult ei välista see aru saamist, et ratsanik on koba. Sest seda ta ju alati on.
eelmise korra puuduv pilt
vaese mehe valjad
Võrumaast nii palju, et käisib jobuseid värkimas, sh oma poni. Kes oli nunnu ja õõ korraga ehk siis siuke maal elanud karvarull oma looduslikus väljanägemises. Käisime käe kõrval metsas jalutamas tiiru. Korises veits aga oli nõus tulema. Kabjad on ka paremaks läinud kui trennis ei käi, loodetavasti saan need võistlushooajaks täitsa korda :)
Siis selline huvitav asi, et kui minna hobusega päitsetega ratsutama, siis tuleb teistele pilkudele ikka piinlikkusega vabandada, et ei ma ei ole hobulausujaks hakanud :D Sest teatud kontingent on kaugeltnäha pehmed treeningvahendid lihtsalt naeruvääristanud. Sest ega päitsetega sõidus endas pole midagi keerulist, et tavaline ratsutaja seda teha ei suudaks.
Viimaste trennidega olen saanud palju järele mõelda, et mida ma seal seljas teen ja mis milleni viia võiks. Päitsed lihtsalt võimendavad probleeme. Või pehmendavad - oleneb probleemist. Kuigi kõrvalt polegi nagu hullu siis seljast ma ise tunnen, et ühtepidi on liiga palju kangem kui teisele poole, et seda normaalseks kõveruseks nimetada. Nii ma siis olengi spetsiaalsetel harjutustel järele katsetanud iga oma kehaosa, et kuidas ma seda kasutan ja mis muutub, kui ma ühekaupa asju muudan. Hästi põnev aga kui heurekat kohe ei tule, siis ka kergelt frustreeriv :D Annab ka julgelt proovides mänguruumi juurde, sest pole ohtu hobusele suust kogemata haiget teha. Soovitada ma oskan ainult seda, et jälgige oma sääri ja ratsmetegevust sirgetel, erinevatel allüüridel, eriti üleminekutel, ja te võite üllatuda, kes kõik oma elu elavad :D Kahjuks ma enda juures mingit suurt ja ühte obvious viga ei leidnud - seda oleks lihtsam süüdlaseks tembeldada. Aga väikseid asju ikka.
Täna just mõtlesin, kuidas tavaliselt saab hobune süüdistused enda kaela: "ta ei keera", "ta ei paindu", "ta lihtsalt ei tee seda ja toda" jne. Aga arusaadav ka, sest me lihtsalt ei suuda enda juures vigu sõnastada nii kiirelt, kirjeldame tagajärgi. Võib küll öelda, et seetõttu ka ei mõtle õigele põhjusele aga tegelikult ei välista see aru saamist, et ratsanik on koba. Sest seda ta ju alati on.
eelmise korra puuduv pilt
vaese mehe valjadootan võistlushooaega
Peale käredat pakast on tunne, et puha kevad on käes. Kui sügisel oli paari soojakraadiga külm ja vastik, siis nüüd on suht ok :D Libe on aga maneežis trennitamist see ei sega.
Peale Erkki trenni käisin järgmisel päeval hobusega maastikul jalutamas. Üksi. Pool tundi venitasin välja (nagu mul plaanitudki oli) lumesajus ja tuules. Õnneks hobune liiga ärevusse ei läinud, tuleb vaikselt harjutada.
Siis tegin jälle maneežis trenne, olen nüüd galoppi ka iga kord teinud ja läheb iga korraga paremaks. Hobune on igal juhul hea aga ma pean jälgima, et eest liiga palju ei võtaks. Tundub, et olen natuke liiga teinud, peaks vb vahelduseks päitsetega sõitma, et ennast distsiplineerida. Päitsed töötavad selles osas alati :) Seoses Erkki trenniga toimus see treeningu raskusastme tõstmine natuke järsult aga samas on hea kui keegi tagant utsitab ja hobust õpib ka hästi tundma kui piire kompida. Üldse jäin viimase trenni ajal järele mõtlema, kuidas erinevad ratsutajad rahulduvad erinevate tasemetega. Ja kuidas mõned sõidavadki enda hobuseid nii nagu teised ainult müügihobuseid... Kuid hobustele võiks alati piiri peal kompides erinevad käitumisjadad selgeks õpetada, mitte igapäevaseks kasutamiseks aga kasvõi kriisiolukorras võõra ratsanikuga. Et hobune ära ei ehmataks.
Uut võistlushooaega ootan ka väga, neid emotsioone ja rõõme. Olen korduvalt juba ette kujutanud erinevaid situatsioone ja kohti ja toimetamisi. Unistan kenast kevadest ja hästi käituvatest hobustest.
Peale Erkki trenni käisin järgmisel päeval hobusega maastikul jalutamas. Üksi. Pool tundi venitasin välja (nagu mul plaanitudki oli) lumesajus ja tuules. Õnneks hobune liiga ärevusse ei läinud, tuleb vaikselt harjutada.
Siis tegin jälle maneežis trenne, olen nüüd galoppi ka iga kord teinud ja läheb iga korraga paremaks. Hobune on igal juhul hea aga ma pean jälgima, et eest liiga palju ei võtaks. Tundub, et olen natuke liiga teinud, peaks vb vahelduseks päitsetega sõitma, et ennast distsiplineerida. Päitsed töötavad selles osas alati :) Seoses Erkki trenniga toimus see treeningu raskusastme tõstmine natuke järsult aga samas on hea kui keegi tagant utsitab ja hobust õpib ka hästi tundma kui piire kompida. Üldse jäin viimase trenni ajal järele mõtlema, kuidas erinevad ratsutajad rahulduvad erinevate tasemetega. Ja kuidas mõned sõidavadki enda hobuseid nii nagu teised ainult müügihobuseid... Kuid hobustele võiks alati piiri peal kompides erinevad käitumisjadad selgeks õpetada, mitte igapäevaseks kasutamiseks aga kasvõi kriisiolukorras võõra ratsanikuga. Et hobune ära ei ehmataks.
Uut võistlushooaega ootan ka väga, neid emotsioone ja rõõme. Olen korduvalt juba ette kujutanud erinevaid situatsioone ja kohti ja toimetamisi. Unistan kenast kevadest ja hästi käituvatest hobustest.
treeneri trenn
Täna käis meil Erkki trenne andmas ja täitsa tore oli jälle ennast juhendada lasta. Hobune toimib sammus-traavis juba täitsa kenasti ja sellist on lausa lust treenerile ette näidata :) Galoppi olen veel vähe proovinud ja sedagi lihtsalt suurel ringil galopis hoidmisena. Tänases trennis sai samuti galoppi tehtud, paar juhtnööri mida kõigepealt jälgida ja tuleb ka edaspidi see treeningu osaks võtta. Traavis hobune sirutab mul kenasti, ülaliin pole krussi sõidetud ja hobune suudab enamuse ajast enam-vähem sääre-ratsme vahel liikuda. Nüüd võiks vähe konkreetsemalt hakata painutama ja kokku-lahti sõitma. Vaja on lihtsalt sõita-sõita-sõita, et hobune järjest areneks. Sain istaku osas ka nõu, et kunas ennast jälgima rohkem pean, et sirgeks ja tasakaalu jääda. Kõige hullem polegi, mingi kõveruse vastu aitab ka lihtsalt sõitmine. Ilm oli suht jahe (ca -19°C), hobune läks päris märjaks ja oli vahvalt härmas. Jäi talli kuivama. Endal ei olnudki külm trennitada. Hobune on ka mul ikka nii nunnukas, et nagu tellimuse peale tehtud. Mugavalt sobiv ja eks selle pärast ma ta ostsingi :)
trennid iga ilmaga
Polegi vahepeal kirjutanud aga trenni oleme küll koguaeg teinud. Praeguse külmaga on isegi palav tallis hakanud :D Ehk siis külm ilm mulle meeldib ja sooje riideid mul jagub. Parem külm kui paar kraadi plussi ja meeletu niiskus-rõskus ja sopp. Hobusele sai ka talvejope selga ja Trummilt laenatud kaelaosa.
Trenni teen vaikselt, samm-traav ainult ja lühikesed trennid. Ei tunne, et oleks valmis suuremaks koormuseks. Hobune veidi pinges ka seoses muudatustega elukorralduses. Tahaks trennide raskusastet tõsta küll muidu ja eks harjutused lähevadki tasapisi raskemaks. Hobune on tegelikult väga hea sõita. Ja lisaks sellele olen taasavastanud tallis toimetamise mõnu, hobune saab sooja lisasööki ja muidu tegelemist. Tallipõrand pühitud :D Ükspäev pesin saba ära tal, endal käed külmetasid aga maru hea sai, nüüd kammitav koguaeg. Rohkem ei oskagi midagi kirjutada..
Trenni teen vaikselt, samm-traav ainult ja lühikesed trennid. Ei tunne, et oleks valmis suuremaks koormuseks. Hobune veidi pinges ka seoses muudatustega elukorralduses. Tahaks trennide raskusastet tõsta küll muidu ja eks harjutused lähevadki tasapisi raskemaks. Hobune on tegelikult väga hea sõita. Ja lisaks sellele olen taasavastanud tallis toimetamise mõnu, hobune saab sooja lisasööki ja muidu tegelemist. Tallipõrand pühitud :D Ükspäev pesin saba ära tal, endal käed külmetasid aga maru hea sai, nüüd kammitav koguaeg. Rohkem ei oskagi midagi kirjutada..
kahte sorti inimesed
Tegin täna oma imelise hobusega trenni maneežis ja jälgides oma hobust, mõtlesin tõlgendusvõimalustele. On olemas kahte sorti inimesed.
Esimesed räägivad sulle pikalt ja laialt, kuidas nende hobune on tõeline preili, sest iga kord peeglist möödudes jääb ta ennast vaatama. Ja sellele lisandub veel 10 põhjust, miks ta ikka tõeline preili on. Sest ta ju on, kuidas sa ei usu!
Teised mõtlevad, et jah, mul on noor uudishimulik hobune, kelle tähelepanu köidab peegel, sest seal tekivad peegeldused ja n-ö liikuvad objektid. Ja mis köidab tähelepanu, seda tuleb ikka vaadata. Nendivad, et nende hobused teevad nii, sest nad on hobused. Ja ei räägi sellest kellelegi, sest see on liiga elementaarne, et sellest mingit numbrit teha.
Esimesed räägivad sulle pikalt ja laialt, kuidas nende hobune on tõeline preili, sest iga kord peeglist möödudes jääb ta ennast vaatama. Ja sellele lisandub veel 10 põhjust, miks ta ikka tõeline preili on. Sest ta ju on, kuidas sa ei usu!
Teised mõtlevad, et jah, mul on noor uudishimulik hobune, kelle tähelepanu köidab peegel, sest seal tekivad peegeldused ja n-ö liikuvad objektid. Ja mis köidab tähelepanu, seda tuleb ikka vaadata. Nendivad, et nende hobused teevad nii, sest nad on hobused. Ja ei räägi sellest kellelegi, sest see on liiga elementaarne, et sellest mingit numbrit teha.
for those who need motivation
Ma ei ütleks, et mul see väga suur probleem oleks. Tahtmine on suur aga vabandused on vahel suuremad :D Vb seekord on eesmärgid sellised, et vaja reaalselt tööd ka teha mitte niisama kaval olla :) Teine asi on see, et pole olemas talli, mis oleks piisavalt lähedal, kus oleksid piisavalt mõnusad trennikaaslased ja piisavalt mõnusad treeningtingimused. Järjekorsed vabandused, eksole! Tavaliselt on probleem inimestes... Ja hirmul pidid ka suured silmad olema.
Lõigud kogutud internetist eri kohtadest, kohendatud.
1. Setting Goals on the Horse
No matter what stage you are in fitness wise or riding, you can always set goals. Take 5 minutes and write down 2 short term goals and 1 long term goal. I like to do 6 month goals and a 1 year goal. An example of a goal might be that you would like to take a clinic with your favorite instructor or enter in a horse show. Another goal could be that you would like to be able to ride one or two more days throughout the week.
Any goal with the horse should entail physical training. You will see results faster by training off the horse rather than riding alone. When there is a direct objective with your horse, you will do what it takes to get it!
Giving yourself an unrealistic goal is only going to set you up for failure. “I want to ride the Grand Prix next year” might not be the best goal if you and your horse are currently at 3rd level. You will feel like a failure when you advance to 4th level and not the Grand Prix. In reality, advancing to 4th level is a great accomplishment!
The same goes for your physical training. Sometimes we only value the # on the scale and not our actual capabilities. Doing exercises that you couldn’t do before is a great accomplishment. This means your mind to muscle coordination and stability are connecting. You are more physically capable than before. Keep doing this with different exercises and voilà! you’re in better shape and a better athlete for your horse.
3. Is your heart in it?
4. Treat yourself!
Using reward in your motivational strategy can be a smart move if used wisely. Not the cheapest way but treat yourself with warm latte in fancy coffee shop on the ride barn/home until you get back into the habit again. Hot drinks are especially good in winter.
Rewards can be as simple as saying to yourself “if I clean the stables today, I can ride for longer tomorrow” or “if I can achieve 65% in a test I will buy that jacket I’ve been eyeing off”.
5. Buy appropriate clothing
When it's all about bad weather, you just need WARM clothes! Invest in something you really like and want to show off.
Wear a hat and wool socks and maybe not so fancy footwear. Wear a longer shirt. Consider buying an adjustable riding helmet for extreme weather.
6. Lessons
Find ways to get trainers lessons. You'll get lots of ideas what to aim for, different excercises, etc. Quite easy way to make the best out of yourself as the trainer does main thinking...
7. Visualisation
Visualisation is a powerful tool to improve rider motivation. By seeing yourself achieve a particular goal or dream, you help shape the thoughts that will create that dream in the physical sense.
I only have to visualise my coach in the middle of an empty arena to suddenly sit straighter and become more alert to what I’m doing in the saddle.
10. All or nothing
Think about all the hours of practice you've put in, the trainers that have pushed you, the money you've spent, the miles you've hauled, the sweat, the blisters, the lame horse, the crazy horse and everything. Do you just want to write it all off? Do you know that people dream about things you already have? If you don't quit, then start training.
Lõigud kogutud internetist eri kohtadest, kohendatud.
1. Setting Goals on the Horse
No matter what stage you are in fitness wise or riding, you can always set goals. Take 5 minutes and write down 2 short term goals and 1 long term goal. I like to do 6 month goals and a 1 year goal. An example of a goal might be that you would like to take a clinic with your favorite instructor or enter in a horse show. Another goal could be that you would like to be able to ride one or two more days throughout the week.
Any goal with the horse should entail physical training. You will see results faster by training off the horse rather than riding alone. When there is a direct objective with your horse, you will do what it takes to get it!
Giving yourself an unrealistic goal is only going to set you up for failure. “I want to ride the Grand Prix next year” might not be the best goal if you and your horse are currently at 3rd level. You will feel like a failure when you advance to 4th level and not the Grand Prix. In reality, advancing to 4th level is a great accomplishment!
The same goes for your physical training. Sometimes we only value the # on the scale and not our actual capabilities. Doing exercises that you couldn’t do before is a great accomplishment. This means your mind to muscle coordination and stability are connecting. You are more physically capable than before. Keep doing this with different exercises and voilà! you’re in better shape and a better athlete for your horse.
2. GET YOUR BUTT UP AND GO SEE YOUR HORSE.
The hardest part about depression is that you lose joy in the things you love when in actuality, if ya get up and make yourself go do those things you feel better. And when you force yourself to do them day after day pretty soon you're loving those things again and life is getting better.
Do not take your horse for granted. Make the most of every ride as you never know what's around the corner.
The hardest part about depression is that you lose joy in the things you love when in actuality, if ya get up and make yourself go do those things you feel better. And when you force yourself to do them day after day pretty soon you're loving those things again and life is getting better.
Do not take your horse for granted. Make the most of every ride as you never know what's around the corner.
3. Is your heart in it?
I work with horses, I have my own horses, my home is an agistment property. And hell I don't feel like riding them somedays, but then you have to ask yourself "is your heart in it?" If so, get yourself up and get on with it, and enjoy yourself while you're at it. I really don't enjoy waking up at 5:00am every morning, but that's what I have to do. Horses arnt something you can be half hearted about. You need to figure out are you in it %100? Work out a balance, so your not overdoing it. I can relate. But you have to figure out what you want, and only you can answer it.
Using reward in your motivational strategy can be a smart move if used wisely. Not the cheapest way but treat yourself with warm latte in fancy coffee shop on the ride barn/home until you get back into the habit again. Hot drinks are especially good in winter.
Rewards can be as simple as saying to yourself “if I clean the stables today, I can ride for longer tomorrow” or “if I can achieve 65% in a test I will buy that jacket I’ve been eyeing off”.
5. Buy appropriate clothing
When it's all about bad weather, you just need WARM clothes! Invest in something you really like and want to show off.
Wear a hat and wool socks and maybe not so fancy footwear. Wear a longer shirt. Consider buying an adjustable riding helmet for extreme weather.
6. Lessons
Find ways to get trainers lessons. You'll get lots of ideas what to aim for, different excercises, etc. Quite easy way to make the best out of yourself as the trainer does main thinking...
7. Visualisation
Visualisation is a powerful tool to improve rider motivation. By seeing yourself achieve a particular goal or dream, you help shape the thoughts that will create that dream in the physical sense.
I only have to visualise my coach in the middle of an empty arena to suddenly sit straighter and become more alert to what I’m doing in the saddle.
8. Positive self talk
I used to have to rise at 5am to ride. As the days shortened and the nights grew colder, I began making excuses not to get up and ride. Reading an article on positive self talk, I forced myself out of bed and slumped into the car. I pulled down the visor, looked at my face in the mirror and said “god, you look bloody awful.”
But then I remembered the article and said straight away, “but you got out of bed, well done!” As odd as it felt, I continued praising myself every morning for the next week until I no longer had a problem getting out of bed – it had helped to reinforce the early rising habit in me once again.
9. Know what you are doing
Always have some sort of plan before you ride each horse. Instead of just getting on and saying to yourself “I’m going to do dressage today,” have a goal you want to have accomplished in dressage. Say your transitions need work, so spend that day doing transitions, then next time focus on something else in particular. Finally, have a day where you can put it all together.
Perhaps when we find ourselves wanting everything, it is because we are dangerously close to wanting nothing.
I used to have to rise at 5am to ride. As the days shortened and the nights grew colder, I began making excuses not to get up and ride. Reading an article on positive self talk, I forced myself out of bed and slumped into the car. I pulled down the visor, looked at my face in the mirror and said “god, you look bloody awful.”
But then I remembered the article and said straight away, “but you got out of bed, well done!” As odd as it felt, I continued praising myself every morning for the next week until I no longer had a problem getting out of bed – it had helped to reinforce the early rising habit in me once again.
9. Know what you are doing
Always have some sort of plan before you ride each horse. Instead of just getting on and saying to yourself “I’m going to do dressage today,” have a goal you want to have accomplished in dressage. Say your transitions need work, so spend that day doing transitions, then next time focus on something else in particular. Finally, have a day where you can put it all together.
Perhaps when we find ourselves wanting everything, it is because we are dangerously close to wanting nothing.
10. All or nothing
Think about all the hours of practice you've put in, the trainers that have pushed you, the money you've spent, the miles you've hauled, the sweat, the blisters, the lame horse, the crazy horse and everything. Do you just want to write it all off? Do you know that people dream about things you already have? If you don't quit, then start training.
Ratsa
Nüüd siis olen jõudnud oma hobusega ratsutamiseni. See läks väga valutult. Otsustasin, et pühapäevast hakkan ratsutama ja.. hakkasingi. Olenemata kõigest. St et ma küll plaanisin maneežis sammu teha aga see kujunes spontaanseks lühikeseks maastikulkäiguks, sest läksime lihtsalt vooluga kaasa :D Peale seda olen maneežis sammu-traavi teinud. Hobune on nii tubli, et ma ei suuda ära imestada, et nii normaalseid hobuseid olemas on. Ses suhtes, et ühe verelise suhtumine ellu ja töösse on ikka hoopis teine kui ühel eestlasel. Esimene teeb mis kästakse ja lepib ja ei juurdle selle üle rohkem. Eestlane mõtleb KOGU AEG. Noh ilmselt tänu sellele ta igal pool ellu jääbki :D Kordet ma ette ei tee, sest see mõttetu, pole vajalik. Hobune on nii rahulik, et saab kohe hakata temaga tööd tegema. Harjub ratsaniku raskust kandma suurtel ringidel ja serpentiinidel ja kaartel. Kui mina ennast kontrollida suudan, siis läheb ajaga aina paremaks :) Hobusel on mõnus liikumine, piisavalt pikk samm aga samas plastiline ja mugav. Ja ilus on... Need pikad peenikesed jalad...
vaikne kohanemine
Hobusekene sai siis Tartu lähistele toodud nagu lubatud. Stressas selle transa peale korralikult, ei tahtnud peale minna jne. Uues kohas sai kindlasti ehmatuse, et kuhu ja mis hobuste juurde ta nüüd sattunud on :D Aga praeguseks on asi päris ilus. Võiks öelda, et ta on lausa hobusele ideaalsetes tingimustest. Karjamaa on megasuur ja kogu mahus hobustele avatud. Saavad.. või õigemini peavad käima palju ringi, sest talliuksest heinapallini võib olla ca pool kilomeetrit. Lisaks käivad näksivad värsket igal pool nii et vahel on raskusi isegi hobuse leidmisega :) Seega treenib hobune ennast märkamatult poole paremasse vormi kui boksis-mudaaugus istuvad hobused. Paraku tulenevalt hobuseomanikest tulevad nad nüüd ööseks sisse, niiet natuke peavad ka paigal seisma ja distsipliini treenima. Õnneks on see aeg viidud miinimumini ja sisse tulevad päris õhtul kottpimedas.
Treeningud on möödunud vaikselt ja algusest peale. Et hobune saaks kõigi uute asjadega omas tempos harjuda. Hetkel tegeleme maatööga aga ta on nii tubli, et varsti tuleb ilmselt sadulasse ronida :) Kui alguses oli närviline üksi tallis või maneežis, siis nüüd võtab asja juba rahulikult. Alguses ta ei julgenud isegi talliuksest sisse tulla, kartis vist et viiakse koos talliga uuele sõidule..
Kui kedagi huvitab, mida me maatööna teeme, siis sinna alla kuuluvad näiteks elementaarne käe kõrval käimine ja traavimine (mõlemal pool), peatumine, surve eest astumine, kunas inimesele kohe järgneda ja kunas inimene liigub ümber seisva hobuse, kordel häälkäsklused sh peatus distantsilt, puki kõrvale parkimine ja seal seismine, igasuguste asjadega tutvumine sh automaatne maneežiuks, lattide ületamine, varustusega harjumine ja kindlasti veel midagi, mis meelde ei tulnud. Kuna need on kõik täiesti elementaarsed asjad, mida hobune peaks oskama enne ratsaniku selga ronimist, siis ma isegi ei tea, miks ma pidasin vajalikuks need kirja panna. Muidugi peab hobune olema lõdvestunud ja tähelepanelik nende harjutuste ajal, muidu ei ole treening efektiivne. Ka sellest osast peaksid kõik hobuseinimesed ilma täiendavate seletusteta aru saama :D Niiet ei ole siin hobuse treenimises miskit keerulist, kõik talli ja hobustega tegelema! Kainet mõistust ärge ainult unustage :)
Treeningud on möödunud vaikselt ja algusest peale. Et hobune saaks kõigi uute asjadega omas tempos harjuda. Hetkel tegeleme maatööga aga ta on nii tubli, et varsti tuleb ilmselt sadulasse ronida :) Kui alguses oli närviline üksi tallis või maneežis, siis nüüd võtab asja juba rahulikult. Alguses ta ei julgenud isegi talliuksest sisse tulla, kartis vist et viiakse koos talliga uuele sõidule..
Kui kedagi huvitab, mida me maatööna teeme, siis sinna alla kuuluvad näiteks elementaarne käe kõrval käimine ja traavimine (mõlemal pool), peatumine, surve eest astumine, kunas inimesele kohe järgneda ja kunas inimene liigub ümber seisva hobuse, kordel häälkäsklused sh peatus distantsilt, puki kõrvale parkimine ja seal seismine, igasuguste asjadega tutvumine sh automaatne maneežiuks, lattide ületamine, varustusega harjumine ja kindlasti veel midagi, mis meelde ei tulnud. Kuna need on kõik täiesti elementaarsed asjad, mida hobune peaks oskama enne ratsaniku selga ronimist, siis ma isegi ei tea, miks ma pidasin vajalikuks need kirja panna. Muidugi peab hobune olema lõdvestunud ja tähelepanelik nende harjutuste ajal, muidu ei ole treening efektiivne. Ka sellest osast peaksid kõik hobuseinimesed ilma täiendavate seletusteta aru saama :D Niiet ei ole siin hobuse treenimises miskit keerulist, kõik talli ja hobustega tegelema! Kainet mõistust ärge ainult unustage :)
Subscribe to:
Posts (Atom)