Polegi vahepeal kirjutanud aga trenni oleme küll koguaeg teinud. Praeguse külmaga on isegi palav tallis hakanud :D Ehk siis külm ilm mulle meeldib ja sooje riideid mul jagub. Parem külm kui paar kraadi plussi ja meeletu niiskus-rõskus ja sopp. Hobusele sai ka talvejope selga ja Trummilt laenatud kaelaosa.
Trenni teen vaikselt, samm-traav ainult ja lühikesed trennid. Ei tunne, et oleks valmis suuremaks koormuseks. Hobune veidi pinges ka seoses muudatustega elukorralduses. Tahaks trennide raskusastet tõsta küll muidu ja eks harjutused lähevadki tasapisi raskemaks. Hobune on tegelikult väga hea sõita. Ja lisaks sellele olen taasavastanud tallis toimetamise mõnu, hobune saab sooja lisasööki ja muidu tegelemist. Tallipõrand pühitud :D Ükspäev pesin saba ära tal, endal käed külmetasid aga maru hea sai, nüüd kammitav koguaeg. Rohkem ei oskagi midagi kirjutada..
kahte sorti inimesed
Tegin täna oma imelise hobusega trenni maneežis ja jälgides oma hobust, mõtlesin tõlgendusvõimalustele. On olemas kahte sorti inimesed.
Esimesed räägivad sulle pikalt ja laialt, kuidas nende hobune on tõeline preili, sest iga kord peeglist möödudes jääb ta ennast vaatama. Ja sellele lisandub veel 10 põhjust, miks ta ikka tõeline preili on. Sest ta ju on, kuidas sa ei usu!
Teised mõtlevad, et jah, mul on noor uudishimulik hobune, kelle tähelepanu köidab peegel, sest seal tekivad peegeldused ja n-ö liikuvad objektid. Ja mis köidab tähelepanu, seda tuleb ikka vaadata. Nendivad, et nende hobused teevad nii, sest nad on hobused. Ja ei räägi sellest kellelegi, sest see on liiga elementaarne, et sellest mingit numbrit teha.
Esimesed räägivad sulle pikalt ja laialt, kuidas nende hobune on tõeline preili, sest iga kord peeglist möödudes jääb ta ennast vaatama. Ja sellele lisandub veel 10 põhjust, miks ta ikka tõeline preili on. Sest ta ju on, kuidas sa ei usu!
Teised mõtlevad, et jah, mul on noor uudishimulik hobune, kelle tähelepanu köidab peegel, sest seal tekivad peegeldused ja n-ö liikuvad objektid. Ja mis köidab tähelepanu, seda tuleb ikka vaadata. Nendivad, et nende hobused teevad nii, sest nad on hobused. Ja ei räägi sellest kellelegi, sest see on liiga elementaarne, et sellest mingit numbrit teha.
for those who need motivation
Ma ei ütleks, et mul see väga suur probleem oleks. Tahtmine on suur aga vabandused on vahel suuremad :D Vb seekord on eesmärgid sellised, et vaja reaalselt tööd ka teha mitte niisama kaval olla :) Teine asi on see, et pole olemas talli, mis oleks piisavalt lähedal, kus oleksid piisavalt mõnusad trennikaaslased ja piisavalt mõnusad treeningtingimused. Järjekorsed vabandused, eksole! Tavaliselt on probleem inimestes... Ja hirmul pidid ka suured silmad olema.
Lõigud kogutud internetist eri kohtadest, kohendatud.
1. Setting Goals on the Horse
No matter what stage you are in fitness wise or riding, you can always set goals. Take 5 minutes and write down 2 short term goals and 1 long term goal. I like to do 6 month goals and a 1 year goal. An example of a goal might be that you would like to take a clinic with your favorite instructor or enter in a horse show. Another goal could be that you would like to be able to ride one or two more days throughout the week.
Any goal with the horse should entail physical training. You will see results faster by training off the horse rather than riding alone. When there is a direct objective with your horse, you will do what it takes to get it!
Giving yourself an unrealistic goal is only going to set you up for failure. “I want to ride the Grand Prix next year” might not be the best goal if you and your horse are currently at 3rd level. You will feel like a failure when you advance to 4th level and not the Grand Prix. In reality, advancing to 4th level is a great accomplishment!
The same goes for your physical training. Sometimes we only value the # on the scale and not our actual capabilities. Doing exercises that you couldn’t do before is a great accomplishment. This means your mind to muscle coordination and stability are connecting. You are more physically capable than before. Keep doing this with different exercises and voilà! you’re in better shape and a better athlete for your horse.
3. Is your heart in it?
4. Treat yourself!
Using reward in your motivational strategy can be a smart move if used wisely. Not the cheapest way but treat yourself with warm latte in fancy coffee shop on the ride barn/home until you get back into the habit again. Hot drinks are especially good in winter.
Rewards can be as simple as saying to yourself “if I clean the stables today, I can ride for longer tomorrow” or “if I can achieve 65% in a test I will buy that jacket I’ve been eyeing off”.
5. Buy appropriate clothing
When it's all about bad weather, you just need WARM clothes! Invest in something you really like and want to show off.
Wear a hat and wool socks and maybe not so fancy footwear. Wear a longer shirt. Consider buying an adjustable riding helmet for extreme weather.
6. Lessons
Find ways to get trainers lessons. You'll get lots of ideas what to aim for, different excercises, etc. Quite easy way to make the best out of yourself as the trainer does main thinking...
7. Visualisation
Visualisation is a powerful tool to improve rider motivation. By seeing yourself achieve a particular goal or dream, you help shape the thoughts that will create that dream in the physical sense.
I only have to visualise my coach in the middle of an empty arena to suddenly sit straighter and become more alert to what I’m doing in the saddle.
10. All or nothing
Think about all the hours of practice you've put in, the trainers that have pushed you, the money you've spent, the miles you've hauled, the sweat, the blisters, the lame horse, the crazy horse and everything. Do you just want to write it all off? Do you know that people dream about things you already have? If you don't quit, then start training.
Lõigud kogutud internetist eri kohtadest, kohendatud.
1. Setting Goals on the Horse
No matter what stage you are in fitness wise or riding, you can always set goals. Take 5 minutes and write down 2 short term goals and 1 long term goal. I like to do 6 month goals and a 1 year goal. An example of a goal might be that you would like to take a clinic with your favorite instructor or enter in a horse show. Another goal could be that you would like to be able to ride one or two more days throughout the week.
Any goal with the horse should entail physical training. You will see results faster by training off the horse rather than riding alone. When there is a direct objective with your horse, you will do what it takes to get it!
Giving yourself an unrealistic goal is only going to set you up for failure. “I want to ride the Grand Prix next year” might not be the best goal if you and your horse are currently at 3rd level. You will feel like a failure when you advance to 4th level and not the Grand Prix. In reality, advancing to 4th level is a great accomplishment!
The same goes for your physical training. Sometimes we only value the # on the scale and not our actual capabilities. Doing exercises that you couldn’t do before is a great accomplishment. This means your mind to muscle coordination and stability are connecting. You are more physically capable than before. Keep doing this with different exercises and voilà! you’re in better shape and a better athlete for your horse.
2. GET YOUR BUTT UP AND GO SEE YOUR HORSE.
The hardest part about depression is that you lose joy in the things you love when in actuality, if ya get up and make yourself go do those things you feel better. And when you force yourself to do them day after day pretty soon you're loving those things again and life is getting better.
Do not take your horse for granted. Make the most of every ride as you never know what's around the corner.
The hardest part about depression is that you lose joy in the things you love when in actuality, if ya get up and make yourself go do those things you feel better. And when you force yourself to do them day after day pretty soon you're loving those things again and life is getting better.
Do not take your horse for granted. Make the most of every ride as you never know what's around the corner.
3. Is your heart in it?
I work with horses, I have my own horses, my home is an agistment property. And hell I don't feel like riding them somedays, but then you have to ask yourself "is your heart in it?" If so, get yourself up and get on with it, and enjoy yourself while you're at it. I really don't enjoy waking up at 5:00am every morning, but that's what I have to do. Horses arnt something you can be half hearted about. You need to figure out are you in it %100? Work out a balance, so your not overdoing it. I can relate. But you have to figure out what you want, and only you can answer it.
Using reward in your motivational strategy can be a smart move if used wisely. Not the cheapest way but treat yourself with warm latte in fancy coffee shop on the ride barn/home until you get back into the habit again. Hot drinks are especially good in winter.
Rewards can be as simple as saying to yourself “if I clean the stables today, I can ride for longer tomorrow” or “if I can achieve 65% in a test I will buy that jacket I’ve been eyeing off”.
5. Buy appropriate clothing
When it's all about bad weather, you just need WARM clothes! Invest in something you really like and want to show off.
Wear a hat and wool socks and maybe not so fancy footwear. Wear a longer shirt. Consider buying an adjustable riding helmet for extreme weather.
6. Lessons
Find ways to get trainers lessons. You'll get lots of ideas what to aim for, different excercises, etc. Quite easy way to make the best out of yourself as the trainer does main thinking...
7. Visualisation
Visualisation is a powerful tool to improve rider motivation. By seeing yourself achieve a particular goal or dream, you help shape the thoughts that will create that dream in the physical sense.
I only have to visualise my coach in the middle of an empty arena to suddenly sit straighter and become more alert to what I’m doing in the saddle.
8. Positive self talk
I used to have to rise at 5am to ride. As the days shortened and the nights grew colder, I began making excuses not to get up and ride. Reading an article on positive self talk, I forced myself out of bed and slumped into the car. I pulled down the visor, looked at my face in the mirror and said “god, you look bloody awful.”
But then I remembered the article and said straight away, “but you got out of bed, well done!” As odd as it felt, I continued praising myself every morning for the next week until I no longer had a problem getting out of bed – it had helped to reinforce the early rising habit in me once again.
9. Know what you are doing
Always have some sort of plan before you ride each horse. Instead of just getting on and saying to yourself “I’m going to do dressage today,” have a goal you want to have accomplished in dressage. Say your transitions need work, so spend that day doing transitions, then next time focus on something else in particular. Finally, have a day where you can put it all together.
Perhaps when we find ourselves wanting everything, it is because we are dangerously close to wanting nothing.
I used to have to rise at 5am to ride. As the days shortened and the nights grew colder, I began making excuses not to get up and ride. Reading an article on positive self talk, I forced myself out of bed and slumped into the car. I pulled down the visor, looked at my face in the mirror and said “god, you look bloody awful.”
But then I remembered the article and said straight away, “but you got out of bed, well done!” As odd as it felt, I continued praising myself every morning for the next week until I no longer had a problem getting out of bed – it had helped to reinforce the early rising habit in me once again.
9. Know what you are doing
Always have some sort of plan before you ride each horse. Instead of just getting on and saying to yourself “I’m going to do dressage today,” have a goal you want to have accomplished in dressage. Say your transitions need work, so spend that day doing transitions, then next time focus on something else in particular. Finally, have a day where you can put it all together.
Perhaps when we find ourselves wanting everything, it is because we are dangerously close to wanting nothing.
10. All or nothing
Think about all the hours of practice you've put in, the trainers that have pushed you, the money you've spent, the miles you've hauled, the sweat, the blisters, the lame horse, the crazy horse and everything. Do you just want to write it all off? Do you know that people dream about things you already have? If you don't quit, then start training.
Ratsa
Nüüd siis olen jõudnud oma hobusega ratsutamiseni. See läks väga valutult. Otsustasin, et pühapäevast hakkan ratsutama ja.. hakkasingi. Olenemata kõigest. St et ma küll plaanisin maneežis sammu teha aga see kujunes spontaanseks lühikeseks maastikulkäiguks, sest läksime lihtsalt vooluga kaasa :D Peale seda olen maneežis sammu-traavi teinud. Hobune on nii tubli, et ma ei suuda ära imestada, et nii normaalseid hobuseid olemas on. Ses suhtes, et ühe verelise suhtumine ellu ja töösse on ikka hoopis teine kui ühel eestlasel. Esimene teeb mis kästakse ja lepib ja ei juurdle selle üle rohkem. Eestlane mõtleb KOGU AEG. Noh ilmselt tänu sellele ta igal pool ellu jääbki :D Kordet ma ette ei tee, sest see mõttetu, pole vajalik. Hobune on nii rahulik, et saab kohe hakata temaga tööd tegema. Harjub ratsaniku raskust kandma suurtel ringidel ja serpentiinidel ja kaartel. Kui mina ennast kontrollida suudan, siis läheb ajaga aina paremaks :) Hobusel on mõnus liikumine, piisavalt pikk samm aga samas plastiline ja mugav. Ja ilus on... Need pikad peenikesed jalad...
vaikne kohanemine
Hobusekene sai siis Tartu lähistele toodud nagu lubatud. Stressas selle transa peale korralikult, ei tahtnud peale minna jne. Uues kohas sai kindlasti ehmatuse, et kuhu ja mis hobuste juurde ta nüüd sattunud on :D Aga praeguseks on asi päris ilus. Võiks öelda, et ta on lausa hobusele ideaalsetes tingimustest. Karjamaa on megasuur ja kogu mahus hobustele avatud. Saavad.. või õigemini peavad käima palju ringi, sest talliuksest heinapallini võib olla ca pool kilomeetrit. Lisaks käivad näksivad värsket igal pool nii et vahel on raskusi isegi hobuse leidmisega :) Seega treenib hobune ennast märkamatult poole paremasse vormi kui boksis-mudaaugus istuvad hobused. Paraku tulenevalt hobuseomanikest tulevad nad nüüd ööseks sisse, niiet natuke peavad ka paigal seisma ja distsipliini treenima. Õnneks on see aeg viidud miinimumini ja sisse tulevad päris õhtul kottpimedas.
Treeningud on möödunud vaikselt ja algusest peale. Et hobune saaks kõigi uute asjadega omas tempos harjuda. Hetkel tegeleme maatööga aga ta on nii tubli, et varsti tuleb ilmselt sadulasse ronida :) Kui alguses oli närviline üksi tallis või maneežis, siis nüüd võtab asja juba rahulikult. Alguses ta ei julgenud isegi talliuksest sisse tulla, kartis vist et viiakse koos talliga uuele sõidule..
Kui kedagi huvitab, mida me maatööna teeme, siis sinna alla kuuluvad näiteks elementaarne käe kõrval käimine ja traavimine (mõlemal pool), peatumine, surve eest astumine, kunas inimesele kohe järgneda ja kunas inimene liigub ümber seisva hobuse, kordel häälkäsklused sh peatus distantsilt, puki kõrvale parkimine ja seal seismine, igasuguste asjadega tutvumine sh automaatne maneežiuks, lattide ületamine, varustusega harjumine ja kindlasti veel midagi, mis meelde ei tulnud. Kuna need on kõik täiesti elementaarsed asjad, mida hobune peaks oskama enne ratsaniku selga ronimist, siis ma isegi ei tea, miks ma pidasin vajalikuks need kirja panna. Muidugi peab hobune olema lõdvestunud ja tähelepanelik nende harjutuste ajal, muidu ei ole treening efektiivne. Ka sellest osast peaksid kõik hobuseinimesed ilma täiendavate seletusteta aru saama :D Niiet ei ole siin hobuse treenimises miskit keerulist, kõik talli ja hobustega tegelema! Kainet mõistust ärge ainult unustage :)
Treeningud on möödunud vaikselt ja algusest peale. Et hobune saaks kõigi uute asjadega omas tempos harjuda. Hetkel tegeleme maatööga aga ta on nii tubli, et varsti tuleb ilmselt sadulasse ronida :) Kui alguses oli närviline üksi tallis või maneežis, siis nüüd võtab asja juba rahulikult. Alguses ta ei julgenud isegi talliuksest sisse tulla, kartis vist et viiakse koos talliga uuele sõidule..
Kui kedagi huvitab, mida me maatööna teeme, siis sinna alla kuuluvad näiteks elementaarne käe kõrval käimine ja traavimine (mõlemal pool), peatumine, surve eest astumine, kunas inimesele kohe järgneda ja kunas inimene liigub ümber seisva hobuse, kordel häälkäsklused sh peatus distantsilt, puki kõrvale parkimine ja seal seismine, igasuguste asjadega tutvumine sh automaatne maneežiuks, lattide ületamine, varustusega harjumine ja kindlasti veel midagi, mis meelde ei tulnud. Kuna need on kõik täiesti elementaarsed asjad, mida hobune peaks oskama enne ratsaniku selga ronimist, siis ma isegi ei tea, miks ma pidasin vajalikuks need kirja panna. Muidugi peab hobune olema lõdvestunud ja tähelepanelik nende harjutuste ajal, muidu ei ole treening efektiivne. Ka sellest osast peaksid kõik hobuseinimesed ilma täiendavate seletusteta aru saama :D Niiet ei ole siin hobuse treenimises miskit keerulist, kõik talli ja hobustega tegelema! Kainet mõistust ärge ainult unustage :)
tulevikust ja muidu
Leidsin ühe masekapostituse ja tuli endal ka tuju vähe kurvema ja mõtlikuma olemise järele. Ja kuna ma ammu kirjutanud pole, siis ka postitamise järele. Niisiis. Vastav muusika annab inspiratsiooni ja paneb vaimu rändama. Mõnus.
Ponid elavad mõnuelu Kelly juures, kolisid ära talvekoplisse. Ja söövad ja jalutavad ja passivad niisama. Üleeile õhtul käisin panin suurele ponile teki selga. Et ta saaks oma kleidikesega harjuda, sest muidu tuleb liiga palju uusi asju korraga. Sest ta kolib nädalavahetusel. Sest ma toon ta Tartu ligi, et trenni teha. Sest muidu poleks mul olnud uut hobust vaja, kui ta kuskil niisama on. Sest muidu poleks mõistlik. Ja tegelikult pole ka oma kui päriselt ei tegele. Muidusööjaks jääb väike poni. Jah, ta saab talvepuhkusele. Pensionile ei saa, maha ei taha kanda, tööst vabaks ei taha lasta. Aga selle talve saab metshobuse elu elada küll.
Mis on plaanid? Mulle tegelikult ei meeldi väga plaanidest rääkida enne kui neid teostamas juba olen. Aga siiski.
B puhul on plaan panna ta talvega normaalselt sadulas käima. Selles mõttes normaalselt, et ta saaks väljaõppe, mis vääriks ratsastuse nime. Praegu käib nagu pigem sadulas lihtsalt. Siis kevadel võiks esimese võistluse teha. Suvega võiks asi tõusvas joones edasi areneda, väljaõpe ja võistlemine, hüppamine ja koolisõit, maastik ja kestvustreening. Aga kuna pole teda päris treeningus varem hoidnud, siis on raske prognoosida arengut. Eriti kuna ei tea kuidas endal ajaga kevadel on ja mis suvel edasi saama hakkab, kus hobune elab jne. Võib-olla peaks B-le peale sportlasekarjääri maitsmist hoopis puhkuse planeerima. Kui rahaliselt võimalus on sedamoodi puhkust teha.
T puhkab terve talve aga kevadel tahaks uuesti treeningusse tagasi tuua. Iseasi kuidas on võimalust ja aega. Aga tegelik soov oleks ise temaga võistelda. Mitte lihtsalt korra aga terve hooaja ja korralikult. Kestvust ja kooli. Aga see eeldab jälle, et tuleb trenni teha. Ma ei tea, miks ratsutamine nii keeruliseks on muutunud. Mitte ratsutamine ise ei ole keeruline, see on väga lihtne kui viitsid hobust kuulata. See on keeruline hobusele, sest ta ei saa aru. Aga see on keerukas, et kuidas sa lähed lihtsalt trenni tegema. Ei ole aega ega seda-teist-kolmandat. On ainult plaanid ja vabandused. Vot sellest olukorrast läbinärimine on keeruline. Muide, mul on üks motivatsioonipostitus soolas, ootan õiget hetke ainult avaldamiseks. Vanasti olid vist prioriteedid lihtsalt teised... Igatahes tundub eriti võimatu kahte hobust korraga ja korralikult treeningus hoida, et kordamööda oleks lihtsam. Eks aeg näitab. Kuni T on täie tervise juures, võiks seda ära kasutada.
Siis leidsin ennast ühe talli üle mõtisklemas. Et näe milline kena kompleks neil on, millised kenad treeningtingimused ja kena tallike ja hubane olemine tundub. Ma muidugi ei tea kuidas neil seal tegelikult on aga noh, minu ettekujutustes joovad nad koos kohvi ja inspireerivad üksteist ja ei saa kuidagi tallist lahkutud. Ja siis ma mõtlesin, et ma koliks ka kohe sellisesse talli kui sellist siinkandis oleks. Et maneeži pole vajagi kui on õues kenad treeningtingimused. Ja siis jõudsin muidugi arusaamisele, et kõige raskem on leida selle õige seltskonnaga talli. Ma hea meelega aitaks tallis ja möllaks jne, kui sealtpoolt keegi inspireeriks ja hoiaks südamega talli korras. Tahaks ka treeningutel osaleda ja võistlustel kohvikut pidada ja trellide küljest ämblikuvõrke korjata. Aga reaalsus on tavaliselt see, et ma ei viitsi üldse lisaliigutusi teha. Kiirelt talli ja nii kiirelt ära kui saab, eriti hea kui ei pea ühegi inimesega kohapeal rääkima. Näiteks ei viitsi talgutelgi osaleda kui niikuinii paras bardakk ümberringi on. Mis vahet siis enam on, pigistan parem silma kinni...
Millest siis veel? Väiksed asjad on olulised. Lihtsad väikesed detailid. Eksole. Vanu pilte on lahe vaadata. Ikka neid samu uuesti ja uuesti. Nii vanu, et ma isegi ei tea kes seal peal on. Aga selliseid salapäraseid ja mahajäänuid. Sellistest kohtadest tulevadki tükid paralleelmaailma ehitamiseks. Ja saab aina toredam. Vormis hobused on ilusad, atleetlikud. Tahaks enda omi sama uhkusega vaadata.
toreponid
Käisin täna oma hobustel külas. Nad olid nii toredad. Tõin nad korraga mäe otsast alla ja panin boksi. Kõigepealt sõitsin B-ga, selline väike trenn liivakal. T jäi üksi talli ja hakkas kraapima alguses :D Pole temalik aga ta lihtsalt metsistub ära looduses, nii on varem ka juhtunud. B küll puhises ja vangutas pead aga oli tubli. Kerge sammutraavi trenn, et lihtsalt linnuke kirja saada. T-ga jalutasin niisama ilma sadulata ja siis tegin ponijalutust lastele. Graanulid söödud siis tagasi koplisse. Neil on ikka ideaalne karjamaa praegu, treenivad ennast ise :) Süüa on natuke vähe B suguse jaoks ainult. Kraamisin veel oma varustust natuke ja oligi talliskäik kiirelt tehtud. Hea meel, et ikka läksin.
Piusa rännak
Septembri lõpus osalesime rännakuvõistlusel tutvumisklassis. Mina Trummiga ja Kelly Kaktusega. Trenni oli piisavalt tehtud, Trumm võttis lebolt. Mina ka. Ei olnud üldse raske, 8+10km, sellised nunnud väiksed ringid. Esimese ringi tegime tavalise matkatempoga aga suur hall läks enne veti pabinasse ja pulss ei tahtnud alla minna. Napilt sai läbi. Trummil oli 44 :D Teise ringi tegime siis aeglaselt, lõpus kilomeetrite kaupa sammu. Trumm oli nii frustreeritud et läks lõpus pikalt esimesena :D Kes teda tunneb, see mõistab, et mida, Trumm, maastikul esimesena? Jah, väga reipal sammul ja meetreid sõbrast eespool, kiirsammus. Suht naljakas. Muidugi kui kurv oli ja teine hobune tagapool nii ruttu kurvi tagant välja ei tulnud, siis jäi seisma ja vaatas selja taha kas ikka tuleb :) Tuli siis mömises heameelest :D Ta oleks hea meelega kiiremini kapand. Kui rajal pikema distantsi sõitjad möödusid, oli tegu poni tagasi hoida. Õnneks sai ta nägupidi Kaku tagumikku suunata. Nii ta seal siis kael rullis tatsas. Tegu oli teemasõiduga vana aja jaht niiet nägime veits klounid välja ka ikka. Mõnele, kes tutvumise juhendit lugenud polnud, oli see kindlasti üllatus et kes need jobud on :P
Põhiline oli see, et nii tore oli, mulle väga meeldis. Ilusas looduses kapata, võistlusmelu ja edukas läbimine. Ja mis ma olen ka varem välja toonud, mis on põhiline - see sära poni silmades! No selline minek ja huvitatus, et uskumatu. Selline tunne, et muudkui läheks ja sõidaks, et ka pikemad distantsid on valla. No ok, ma tean see pole nii lihtne :D Aga huvi on põhiline. Ilmselt läheb nagu ikka.
Põhiline oli see, et nii tore oli, mulle väga meeldis. Ilusas looduses kapata, võistlusmelu ja edukas läbimine. Ja mis ma olen ka varem välja toonud, mis on põhiline - see sära poni silmades! No selline minek ja huvitatus, et uskumatu. Selline tunne, et muudkui läheks ja sõidaks, et ka pikemad distantsid on valla. No ok, ma tean see pole nii lihtne :D Aga huvi on põhiline. Ilmselt läheb nagu ikka.
poniponi
Vahepeal oleme usinalt maastikul käinud. Suht pikad ringid, ikka keskmiselt 16 km korraga. Seoses sellega on sisse harjunud lodev istak ja ma õppisin selle galopiistaku ka ära, kus lükkad jalad ette ja siis õõtsud seal toolistakus ja paned järjest 4 km galoppi ilma et häda oleks :D Kahju ainult, et nii pole korrektsest istakust piisavalt järel enam.. Hobused jooksevad ka hea meelega. Või noh Kaku jookseb ees ja Trumm jookseb kõrval (harvem ees) ja kui kole on siis poeb ise Kaku tagumiku taha peitu ja elu on jälle ilus. Meil siis kaks metsa, kus käime, ja ühel juhul lõpeb see traditsioonilise järveskäiguga. Väga mõnusad matkad on, kohe viib eemale igapäevaelust ja noh mul on lõbus ka koguaeg :D Naeratus näol, mis nii viga.
Ja siis ükspäev sõitsime platsil ja tegime hüppetrenni. Üldse ei osanud enam platsil soojendada, oleks tahtnud mööda sirget niisama lasta ja mitte midagi teha. Aga siis vägisi tuli püüda.
Ja siis ma proovisin hüpata aga pidin nentima, et tõsta ei julge ja nagu piltidelt näha, siis pooled hüpped olid omamoodi käpasirutuse stiilis nagu Trummile vahel teha meeldib :D
Niiet trenni lõpus pidin nentima, et koolisõiduponina on ta ikka mõnus ja vinge, maastikul ka mõnus aga hüppamise jätaks vähe andekamatele. Või siis ma ei ole motiveeritud selles osas piisavalt vaeva nägema (ja ilmselt mitte ka poni) niiet igati loogiline on teha seda mis paremini välja tuleb ja olla rõõmus :)
Piltide autor: Kristin Kaur
Ja siis ükspäev sõitsime platsil ja tegime hüppetrenni. Üldse ei osanud enam platsil soojendada, oleks tahtnud mööda sirget niisama lasta ja mitte midagi teha. Aga siis vägisi tuli püüda.
Ja siis ma proovisin hüpata aga pidin nentima, et tõsta ei julge ja nagu piltidelt näha, siis pooled hüpped olid omamoodi käpasirutuse stiilis nagu Trummile vahel teha meeldib :D
Niiet trenni lõpus pidin nentima, et koolisõiduponina on ta ikka mõnus ja vinge, maastikul ka mõnus aga hüppamise jätaks vähe andekamatele. Või siis ma ei ole motiveeritud selles osas piisavalt vaeva nägema (ja ilmselt mitte ka poni) niiet igati loogiline on teha seda mis paremini välja tuleb ja olla rõõmus :)
Piltide autor: Kristin Kaur
rändurid
Nädalavahetusel tegime usinalt rännakutrenni ja kui sealt kõrvalt mahti jäi, siis ka mõned teised hobused. Hallidega toimus tõsine uute radade avastamine.
Laupäeval alustasime nagu ikka kodumetsas ja liikusime edasi üle maantee. Siis läksime üle raudtee piiluma ja jõudsime lõpuks kaitseväe harjutusalale välja :D Seal oli hea pinnasega pikk sirge ja nii meie kogureis pea 19km pikkuseks saigi, läbimiseks ca 2,5h koos algus/lõpusammu, järves sulistamise, infotahvlite uurimise, kruusasammumiste, kanapeade arupidamiste ja staarratsaniku tornironimisega.
Pühapäeval tegime sammumatka ja selleks suundusime üle jõe. Väga mõnusad rajad risti-rästi ja kodu koos ilusa vaatega mäe otsast paistmas. Paar palgihüpet pidime ka endale lubama kuna need ise tulid meile rajal vastu. Sammusime seal 2h ja olenevalt allikast oli see siis 9/12km :D Sillad on veidi hirmsad. Aga metsas saatis meid sõnamäng, möla oli peetud.
Nüüd on lihased ja kann valusad.
Laupäeval alustasime nagu ikka kodumetsas ja liikusime edasi üle maantee. Siis läksime üle raudtee piiluma ja jõudsime lõpuks kaitseväe harjutusalale välja :D Seal oli hea pinnasega pikk sirge ja nii meie kogureis pea 19km pikkuseks saigi, läbimiseks ca 2,5h koos algus/lõpusammu, järves sulistamise, infotahvlite uurimise, kruusasammumiste, kanapeade arupidamiste ja staarratsaniku tornironimisega.
Nüüd on lihased ja kann valusad.
Subscribe to:
Posts (Atom)













