Tegusad päevad

Viimastel päevadel on väga palju erinevaid asju ära tehtud. Võib lausa uhke enda üle olla :D Kristi on ka kaasas käinud ja pildimaterjali tekitanud :)

Reedel pandi maneeži rada üles ja tegime mõlemale ponile vabahüppeid :) Said vahelduseks üksi kalpsamist harjutada, see tuleb kasuks! Ideaalis võiks nad pea iga nädal natuke ise ja natuke sadulas harjutada aga.. jah :D Hüppasid nunnult nagu ikka.

Laupäeval sõitis Kristi Odiniga, mina Rutsiga ja Anett Trummiga. Trumm oli veits ärevil sellest, et ta vahelduseks valges maneeži sattus. Mõelge kui õudne, kui õuest valgus sisse paistab ja kõik näha on :D Naljatilk.. Seetõttu ka jooksis vähe jäigemalt aga trenni nad said tehtud. Mina otsustasin Rutsiga hüpata seni, kuni midagi väga hästi videole saab. Keskmised klipid tulid kokkuvõttes aga Ruts oli tubli. Panin kõik takistused 80cm, ei ühtegi tõrget, mõned mahaajamised minu süü tõttu. Kõige raskem on pealuu sisse taguda, et istu rahulikult, oota lõpuni, ära ise sammu säti, ära sega hobust vaid lase tal hüpata. Ma tahaks ikka teda vahel lendu ajada ja vahel ise ees minema hüpata, totrus muidugi :) Minule oli see väga hea treening, sain harjutada, arvestades et ma siiski kardan veel hüpata.

Lisaks tegime enne trenni ponidele ilusalongi. Jalad said sopast puhtaks pestud, sabad 2x shampoonitatud. Päris õiget tooni viimaseid muidugi ei saanud :D Aga jupi lõikasin mõlemil otsast ära, et järgmine pesupäev lihtsam oleks. Trummil oli saba lausa maani juba, paks ja kasvab ka kiiresti. Väljakasvanud lakakohad sai ka ära lõigatud, s.o siis sadula juurest ja kukla tagant päitsete/valjaste kohalt. Pikad jõhvid kõik palsamiga kokku tehtud ja läbi kammitud. Peale trenni jõudsin koolisõidusadula ka korralikult nahaseebiga puhastada, teisi asju kahjuks mitte. Nahast poni laia koolisõiduvöö puhastamine võtab paaalju aega :D

Crits ja ponilised

Reedel sai siis Niitväljal Critega sõitmas käidud. Päris mõnus oli kuigi hästi harjumatu. Alguses kindlasti nägin välja nagu mingi algaja seal seljas :D Lihtsalt meeletu vahe on hobusel ja ponil!!! Minu 140-sed junsud on ikka hoopis midagi muud. Kui Critsi rütmi ja liikumisega ära harjuda, siis on muidugi mõnus ja saab töötada hobusega jne. Lihtsalt algne kontrast on hämmastav. Kokkuvõttes väga tore vaheldus :)

Kuna Anetil ei õnnestunud nädalavahetusel minna, siis sõitsin pühapäeval mõlema poniga. Õues oli pinnas kena ja läksime Rutsiga sinna rallima. Kahjuks oli ta ärevil ja rallis liiga palju, kiirustas. Kuna ma kaklemisel ka mõtet ei näe siis peale mõningast traavi lõpetasin. Siis lasin mõlemad ponilised õueplatsile lahti jooksma :) Kus said ennast alles lahti tuuritada :) Trummi oleks niikuinii pidanud muidu kordetama, 2 päeva seisnud ikkagi :D Jooksmised joostud, läksin Trummiga maneeži ratsutama. Kuna alguses olid Kati ja Rem õues, siis Trumm ei saanud üldse rahu, kuna keegi maneeži seina tagant mööda kappas ja tema ei näinud. Ühesõnaga kummagi ponilisega ei läinud trenn kuigi hästi. Õnneks lõpp oli parem, siis tulid teised sisse üle ka. Lõpuks sain galopi ka enam-vähem. Muidugi alguses kui galopeerima hakkasin, siis mõtlesin, et ei ole olemas nii lühikest galoppi :D Kontrast Critega lihtsalt. Ja kes ainult suurte hobustega sõidavad, nüüd ma saan aru, miks neile tundub, et poni ratsastada raskem on. Eks selles suhtes ongi keerulisem, et näiteks koondus on ponidel nii väike, et seda palju keerulisem saavutada. Üldse nad minu arvates ikka teistsugused, eriti kui veel eestlast ja sporthobust võrrelda :)

Vahelduseks Odini ja Trummiga

Viimasel ajal olen koguaeg Rutsiga sõitnud. Ükspäev sõitsin lisaks veidi Odinit, Margus pakkus. Suht omapärane, tema suuruse kohta on seljas isegi normaalne olla, imestasin. Mõndade segavate asjaolude tõttu eriti palju trenni teha ei saanud.

Reedel sõitsin vahelduseks Trummariga. Nii naljakas, ma ei osanud temaga sõita :D Enda õpetatud hobusega :D Nüüd saan aru, mis tunne on teistel esimest korda Trummiga sõites, miks neil raske on, mul endal oli ka :D Olin vahepeal tükk aega hoopis teistsuguse ja lihtsaltsõidetava Rutsiga kapanud ja andis tunda. Hakkama muidugi saime, lõpus tegime mõned hüpped ka, jäin rahule.
Suutsin Trummi ühe eripära võib-olla ehk sõnadesse lõpuks panna. Nimelt ma väidaks, et ta on tasakaalule tundlik. Kui ta galopitõste asemel sääre eest ära astumist pakub, siis ta ei olegi niivõrd tundlik säärele kuivõrd tasakaalumuutusele ja ennast ratsaniku järgi kõverasse keerab. Pöörab ülilihtsalt, seisma jääb lihtsalt, minul teeb palju asju lihtsalt kui vaid istak enam-vähem on. Eriti väljendub see tasakaaluasi hüppamises. Kui ratsanik on tasakaalust väljas, siis poni ei hüppa. Kui ratsanik suudab poni piisava hooga takistusele peale sõita ja ise rahulikult sadulas istuda, siis ta hüppab. Kui ratsanik vajub ette, on kööga. Seda ma sain ise reedel proovida ka. Ühesõnaga huvitav poni, minu lemmik siiski.

uued suulised

Täna sõitsin Rutsiga, läks päris hästi. Ta oli üllatavalt rahulik ja tasakaalukas. Eest oli ka hea ja arusaamatusi ei tekkinud enam. Võib-olla oli see tänu uutele suulistele. Nimelt ostsin sellised, mille suuosa on painduv kummipulk. Kuna kollane on suust alati tundlik olnud siis vb selline pehme variant sobib talle. Eks saan veel katsetada. Mariliis käis ka Odiniga sõitmas, neil liiga suurepäraselt ei läinud. Lõpus tegin Rutsiga mõned hüpped ka. Alguses ristikest, siis lattaeda. Läks enam-vähem ilusti, ainult põrgata oleks võinud efektsemalt. Sõita oli siiski mõnus. Trummar puhkas.

niisama

Täna siis võeti Trummil rauad alt ära. Just vaatasin, kaua need tal all olid olnud - 3,5 kuud :D Mitte just kuigi eeskujulik number... Aga tal kasvavad kabjad aeglaselt ja on hästi tugevad, seega väga mugav nii siis, kui rauad all kui siis, kui ei ole. Säästukabjad, mida ilma raudadeta olekus on tarvis värkida kuskil poole aasta tagant ja siis need on ka veel ilusad. Raudadega läks ka odavalt, terve suve ja sügise peale vaid 1 komplekt.

Ilmad on rõvedalt porised, koppel rõvedalt mudane. Eks miskit pole parata. Loodan lihtsalt, et võimalikult vähe vihma sajaks, et võimalikult vähe oleks tekkide kuivatamisega probleeme :D Sest et ka kiidetud Bucas ei suuda siiski veekindlaks jääda!!!

Treeningud lähevad normaalselt, olen rahul. Hetkel ma küll ei treeni just kuigi palju, olen hetkel Tallinnas :D Seega kolmapäevast pühapäevani toimetab Anett ponidega. Kollasega olid vahepeal mingid tagasilöögid, ta ei saanud hästi parematpidi aitamisvõtetest aru aga eks ikka juhtub ja läheb mööda, muidu ju tubli :) Müüa proovin ka teda uuesti... Alguses oli plaan alles kevadel aga mõtlesin vaadata mis nüüd juhtuks.

Talliomaniku võistlushobune suutis ka ennast vahepeal ära lõhkuda, nüüd siis terveneb. Paneb mõtlema, kui kergesti hobused ikka ennast vigastada suudavad.

Ruts ei taha tallitekke :P

Jah just nii ongi, ei püsi tal need tallitekid kuidagi seljas. Küll lähevad katki, küll monteeritakse teiste tekkide alt(!) jälle midagi ära, ühesõnaga kuidas parasjagu fantaasiat on. Otsustasin teda siis mitte enam piinata nendega. Karv on juba päris võimsaks kasvanud, seda ka enam väga piirata ei anna tekitamisega. Õues käib ikkagi vihmatekiga, fliisvoodriga. Trumm seevastu sai korralikult sisse pakitud, ta pole enam nii suur püherdamisfänn ja kõiki tekikesi hoiab väga ilusti. Tallis villane tekk + peal puuvillane tekk ja õueminnes lisandub neile peale Bucase kilekas(võrkvoodriga). Loodan et tal palav pole :D Tiba liiga hilja sai soojad tekid selga, karv võiks lühem olla, kuid siiski pole see nii võimas kui Rutsil.

Peale võistlusi olen nüüd Rutsiga sõitnud sest ta on mul väheke unarusse jäänud. Kuna Anett eelmine nädal tervise tõttu käia ei saanud ja mul vähe aega oli, siis sai Ruts nädalakese sadulast puhata, vahepeal vaid lahtiselt joosta v kordel käia. Trummiga pidin ju sõitma, kuna olid võistlused. Igatahes nüüd Anett uurib, mis Trummil pakkuda on ja mina parandan/arendan edasi Rutsi. Teisipäeval polnud nii hea aga kolmap oli päris mõnus :) Full cheek suulised panin ka talle, ei tea kas aitasid kaasa ka. Tegin ka erinevaid hüppeid, läks hästi. Saime rahulikult tuldud, poni toimis hästi. Remont edeneb :D Jäin täitsa rahule.
Mari-Liis on ka paar korda minuga tallis kaasas käinud ja Odiniga kapanud :) Päris tore!

Võistlused Ihastes

Laupäeval sai siis käidud Ihastes Trummiga skeemitamas. A6, olen seda varem ka sõitnud. Ilm oli külm, kohalesaamine omaette ooper. Ajaga läks ka nihusti, seega tegin krunnide asemel palmiku, päris ilus nägi välja. Ime et üldse jõudsime, oleksime viimasel minutil jõudnud aga minu õnneks nad olid graafikust maas :D Tegelikult ma oleks siis ka võistelnud, kui ma oleks otse ilma soojenduseta pidanud minema, oleks toime tulnud kuigi jah, mitte just parim variant. Võistlusmaneežis Trumm passis suht palju, ei olnud enam nii järeleandlik, ei toiminud nii hästi jne. Et meil on paremaid sõite olnud. Aga siiski saime kolmanda auhinnalise koha ja sellega võisin küll rahule jääda. Kohtunikud hindasid jube leebelt võrreldes Tallinna omadega, sain mingi 67,...%. Seda on ilmselgelt tiba palju sellise sõidu kohta aga ju siis mitmed olid kehvemad ja kohtunikud mitte nii nõudlikud. Ise tundsin ka kuidas mitmed asjad tiba peesse läksid aga selline keskmiselt hea sõit. Kõige naljakam kommentaar oli ühe galopivoldi kohta, et umbes hobune kipub käest ära jooksma vms. Tegelikult ta pigem jookseb liiga aeglaselt aga käest ära keset skeemi võistlemist ei pane kunagi. Aga kõrvalt paistabki teistmoodi kui seljast on :P Kokkuvõttes oli poni tubli, kogemus hea :)
Õhtul panin ponidele paksemad tallitekid. Mitte et neil külm oleks aga et mammutikarva kasvu pisut piirata. Sportrežiimil ponid nagu nad mul on :D

igapäevaelust

Esmaspäeval sõitsin Trummiga, Anett Rutsiga. Mul läks megahästi, Trumm oli kohutavalt tubli ja lausa uskumatult töötas kaasa. Lausa lust oli sõita, enda hobusega ikka kõige parem :) Koondas ja punnis seal nii, et ma tundsin ennast nagu superhobuse seljas :D

Teisipäeval hüppasin Rutsiga, Anett sõitis Trummiga ja tegi mõne madala hüppe kaasa ka prooviks. Polnud väga hüppetrenni tuju, Ruts kippus tiba kihutama jne. Et siis läks tavaliselt, tegime kõik asjad läbi lihtsalt.

Kolmapäeval korraldasin endale super hommiku. Ärkasin teadmisega, et ma ei lähe kooli. Päike paistis, hommik oli mõnusalt karge, maa kohati valge veel, taevas selge. Rahulikult sõin, panin ennast valmis ja sõitsin talli. Õhkkond oli mega, vaatasin oma hobuseid sellel kenal hommikul rahulikult koplis näkitsemas. Siis võtsin Trummi ära, panin valmis ja suundusime maastikule :) Väheke kartis nagu ikka, ühe kännu peale läks päris paanikasse aga edasi oli hea. Mul oli plaanitud üks kindel ring kaardi pealt aga mul tekkis õige tee leidmisega väike segadus ja seal oli mingi koeraga maja ka, niiet pöörasin otsa ringi ja hakkasin endale teist ringi leiutama. Sellest tuli lahe maastikulkäik. Meil kõik kohad põlde täis niiet polnud probleemi sõitmiseks mõnda leida. Galopeerisime mööda põlde kergelt mäest üles, Trumm nautis ja lasin tal väheke saba sirgu ka ajada. Jõudsime künka tipule, vaade oli kena :) Sihtisin edasi üle järgmise põllu ja leidsime end ATV krossiraja juurest. Turnisime seal väheke ja läksimegi koju ära. Pärast puhastasin hunniku varustust korralikult ära, päris palju aega läks aga asi sai tehtud.

Kavilda sügisvõistlus

Sai jälle võisteldud :) Polnud küll plaanitud ja ettevalmistus polnud ka vastav aga läks täitsa asja ette :D Kahevõistlus oli, skeem A3 ja parkuur 80cm. Konkurents oli kahjuks väike, ainus tõsisem konkurent oligi Triin Vahimets oma kahe hobusega :D
Anett pidi esialgu sõitma ainult Trummiga skeemi kuid kuna neil ei läinud eriti hästi ja Ruts oli parasjagu hea siis ta sõitis ka teise poniga skeemi läbi. Rutsiga läks paremini kui Trummiga.
Mina pidin sõitma Trummiga skeemi ja Rutsiga skeemi ja parkuuri mõlemat. Lõpuks sõitsin mõlemaga mõlemat hoopis :P Trummiga ma polnud skeemi läbi sõitnud varem kuid läks kõigist kõige paremini, skeemiponi nagu ta mul on. Rutsiga läks ka skeem päris hästi, tema kohta eriti. Takistussõitudes puterdasin ja närvasin ise ja ei suutnud kummagagi rahulikult ja ilusti läbi sõita :P Mõlemaga 12 kp. Selle kohta, et ma Rutsiga polnd poolteist nädalat parkuuri trennis hüpanud ja Trummiga pool aastat nii kõrget parkuuri läbinudki üldse, jäin rahule :D Rutsi seljas ma ei suutnud rahulikult istuda ja üritasin seal sammu ja asja majandada pidevalt. Poni üritas küll päästa ja hüppas kõike vapralt aga latid ikka lendasid. Trummiga polnud üldse hüppamine plaanitud aga heliefektidega saime hakkama. Korra pani süsteemi teisest mööda ka aga puht minu viga oli. Oleks kasvõi karjatanud korra, ta oleks kohe üle lennanud :D Latid tulid alla minu puterdamise tõttu jälle. Naljakas oli muidugi see, et häält on 100x mõtekam kasutada kui säärt :P Põhimõtteliselt sain ma siis kahevõistluse arvestuses Trummiga esimese ja Rutsiga teise koha, kolmas ja viies oli teine Triin ja neljas meie tallist Katriin ja Rembrandt. Minu edu seisnes selles, et ma koolisõiduga nii suure punktisumma ette tegin ;D

püha mooses

Pole jälle ammu kirjutanud, mul selle ajaga vähe kehvad lood. See-eest kirjutab mu sõitja aeg-ajalt ponidest http://mahammustab.blogspot.com/
Võistlemas käisime vahepeal :) Hobunurmes 60-70cm. Tiba naljategemine oli, polnud just ideaalsed sõidud kuid siiski puhtad. Ja kuna väikses parkuuris said kõik n-ö kohale, kes karistuspunktideta lõpetasid, siis sain 2 rosetti :D Rutsiga unustasin parkuuri paar korda ära, uhasin niisama mööda platsi, hüppasin üht lattaeda täitsa diagonaalis, kaotasin jalused, võtsin hobuse seisma ja üks hetk ka lõpetasin. Trummiga suutsin juba õiged pöörded meeles hoida, mitte nii palju uhada kuid sõit oli heliefektidega ehk ma tegin igasuguseid hääli, et Turumtšik ei tõrguks/passiks/puterdaks vaid hooga üle hüppaks. Siiski üks hüpe tuli täiesti kohapealt aga tõrge polnud. Kokkuvõttes võin rahule jääda, sest kõrvalt nägi palju asjalikum välja ja mis kõige tähtsam - super kogemus ja siiski karistuspunktideta parkuurid, hõissa!
Järgmiseid võistlusi plaanin kuu lõpus, Ihaste kahevõistlus. Seni aga tuleb treneerida, tasuta piiritust juua ja üldse üks õige veterinaariatudeng olla. Nägemist!